Sõna “tapa” tähendab hispaania keeles korki. Rahvasuu räägib, et sajandeid tagasi katsid hispaanlased veinipudelite suid juustu– või singitükiga: peamiselt selleks, et kärbsed pudelisse ei tükiks, aga teisalt oli suutäit mõnus ka veinile peale ampsata. Nii sai alguse tänases Hispaanias hiiglaslikud mõõtmed saavutanud tapastekultuur. Iga Hispaaniat külastanud inimene on näinud imetillukesi tapas–baare, kus lustakad onud juba hommikust saadik sumisevad. Enamjaolt ulatatakse joogi tellinud külastajale mõni suupiste lihtsalt niisama maitsmiseks kauba peale, puhtast külalislahkusest.

Hispaania–päraste suupistete kodusteski tingimustes valmistamise kasuks räägib mitu asjaolu: lihtsus, efektsus, kiiresti valmistatavus, taskukohasus ja figuurisõbralikkus, sest tarbitavad kogused on väikesed. Kuna sööja pole sunnitud kogu jaksu kõhu täis parkimisele rakendama, on tapased ideaalsed kaaslased elavatel ja rahvarohketel seltsieluõhtutel. Lisage igale siinses raamatus sisalduvale retseptile hispaaniapärased kohustuslikud koostisained – rõõm, armastus ja tänulikkus – ning nautige!

Raamatu autor Helen Eelrand elab oma perega alates 2009. aasta kevadest Lõuna- Hispaanias Cadizi provintsis.

Rohkete värvifotodega raamatust leiab lisaks tapaste retseptidele ka mitmete kastmete ja Hispaania suviste jookide, nagu näiteks sangrìa ja tinto de verano, retseptid.