See raamat räägib katastroofist, mis juhtus 126 aastat tagasi. 1893. aasta 7. (19. ukj) septembri hommikul suundus Tallinnast Helsingisse rannakaitse soomuslaev Russalka ja kadus. Otsingud ei andnud selgust, mereõnnetuse asjaolud jäid välja selgitamata. Alles 2003. aastal leidis Eesti Meremuuseumi allveearheoloogi Vello Mässi juhitud ekspeditsioon uppunud laeva. „Tänavuse aasta sügisest saab kõigile laevadele, nii Tallinna suunduvatele kui ka Tallinna reidilt lahkuvatele, nähtavaks Kadrioru lähedal rannas praegu püstitatav mälestusmärk meie 177 mehisele meremehele, kes hukkusid teadmata kuidas ja miks 7. septembril 1893. aastal,“ kirjutas Revelskije Izvestija 1902. aasta algul. Lisaks hukkunud meremeeste mälestuse jäädvustamisele kuulus Amandus Adamsoni (1855–1929) loodud mälestussammas ka meremärkide süsteemi ning oli nähtav suure vahemaa tagant – iga sadamasse sisenev laev liikus kuldse õigeusu ristiga ingli poole, aga sadamast lahkuv laev tegi oma teekonna alglõigu vastavalt tiivulise pronkskuju juhatusele.