Värskelt trükist saabunud ja eelmisel kolmapäeval esitletud ajakiri põhineb SISU sümpoosionil Naked Space / ‘Alasti ruum’ (Luzern / Tallinn), arutledes muutuva ruumi ja arhitektuuri kui elava organismi võimalikkuse üle. Hoonete erinevad kasutus-, vahekasutus- ja konserveerimisviisid ning juurdeehitused intrigeerivad ja inspireerivad inimesi huvituma eksperimentidest linnaruumis ning suhestuma reaalse koha ja hoone emotsionaalselt.
Oma ruumist, poliitilisest ruumist ja alasti ruumist räägib Eva Franch Londoni Architectural Association School of Architecture verivärske juht, kes kriitilise praktikuna on aktiveerinud arhitektuuri- ja kunstiskeenet New Yorgi Storefront for Art and Architecture galeriis.
SISU–LINE uurib metamorfooside kogemusi, ruumi aktiveerimise ja ruumilise sekkumise taktikaid ja võimalusi praktiliste näidete varal, keskendudes mahajäetud hoonete ümbermõtestamisel ruumi mitmekihilisusele. Arhitekt Juhan Rohtla ja sisearhitekt Tarmo Piirmets kirjutavad hüljatud tööstushoone transformeerumisest Eesti Kunstiakadeemia uueks õpikeskkonnaks. Haaravaid uuskasutusprojekte mujal maailmas analüüsivad Pascal Angehrn, Pinkcloud.dk ehk Leon Lai ja Nicolai Schlapps ning Tom Bosschaert. Visuaalesseed käsitlevad aja ja ruumi suhteid filmitegijate Ülo Pikkovi, Ella Raideli ja Sander Saarmetsa pilgu läbi. Hoonete transformeerumist süstematiseerib akadeemilises võtmes filosoof Eik Hermann.
Eestis on sisearhitektuuri õppimisel ja õpetamisel pikk traditsioon, ruumiharidust on käinud siin omandamas lätlased, leedukad ja kaugemadki naabrid. Võib uhkusega öelda, et Eestis on omanäoline sisearhitektuuri koolkond. Ajakirja kaante vahele mahuvad 2017. aastal valminud Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistriprojektid – Oksana Hetman, Alina Nurmist, Kätlin Pesur ja Andrea Tamm – juhendajate kommentaaridega. Kuidas uuenevad õpetamise meetodid ja suunad erialal, sel teemal arutleb professor Graeme Brooker Londoni Royal College of Artist.