John Kenneth Galbraith (1908–2006) sündis Kanadas, kuid õppis California ülikoolis Berkeleys, töötas noore õppejõuna põllumajandusökonoomika alal Harvardis, täiendas end 1938. aastal Cambridge’is Inglismaal. Tal oli õnne 1930-ndatel õppida omaaegsete parimata majandusteadlaste käe all ning tutvuda tolleaegsete uute teooriatega. Galbraith oli tugevalt mõjutatud John Mainard Keynesist, kelle majandusteooriate pooldamise tõttu sai Teise maailmasõja ajal teoks Galbraithi karjäärimuutus – tööleminek valitsusaparaati, kus Keynesi vastu suurt huvi tunti. Galbraithi paralleelne või vahelduv karjäär riigiametites ja Harvardi ülikoolis kestis 1949. aastast kuni emeriteerumiseni 1975. aastal. Ta kirjutas ligi viiskümmend raamatut ning tema vaatenurgast olid poliitilised kaalutlused vähemalt sama olulised kui majandusteoreetilised. Esmalt 1958. a. ilmunud “Külluseühiskonnal” oli oluline osa pinna ettevalmistamisel Ameerika Ühendriikides 1960. aastate avaliku sektori reformidele, see lähtub ülesehituses majandusajaloos toimunud muutusest, milleks oli nappuse ühiskonna asendumine majanduskasvu tulemusena külluseühiskonnaga. Mahuka saatesõna “Riigimees, teadlane ja diplomaat külluseühiskonnast” on raamatule kirjutanud Alari Purju. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.