„Eestlased on „vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad“, kirjutas ligi kaks sajandit tagasi üks silmapaistvamaid Eestist võrsunud teadlasi Karl Ernst von Baer. Tema doktoriväitekiri „Eestlaste endeemilistest haigustest“ ei räägi üksnes haigustest, vaid ka eestlaste loomujoontest ja eluolust. Baeri arvamustest võib välja lugeda, et eestlased ei tunnegi suurt muid naudinguid kui söömine. Samas on ta kriitiline teiste kirjameeste suhtes, kes on püüdnud eestlastele „külge luuletada kõiki vigu, mis inimesel üldse võivad olla“. Ise ta nimetab eestlaste vigadena: „laiskus, mustus, liigne alandlikkus vägevamate ees ning julmus ja metsikus alamate vastu““. Pekka Erelt Eesti Ekspress 28.09.2012 „Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskestiseeditavat kraami täis vitsutada, pääle üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda.“