Oled siin:
Esileht
Raamatud
Eestikeelsed raamatud
Arhitektuur ja sisekujundus
Arhitektuur
Eesti arhitektuuriajakiri MAJA talv 2021 (103) / Estonian Architectural Review MAJA winter 2021 (103)
Eesti arhitektuuriajakiri MAJA talv 2021 (103) / Estonian Architectural Review MAJA winter 2021 (103)
TARK ELUKESKKOND / SMART LIVING ENVIRONMENT
Autor
Peatoimetaja: Kaja Pae
Tõlkinud
Kerli Linnat, Taavi Laanpere, Marianne Jõgi, Veronika Valk-Siska
Tarne 1-3 tööpäeva
Klubihind:
9,00 €
Hind:
9,00 €
-0%
Saadavus kauplustes
Jaga
Juhtkiri: tark elukeskkond
Tehnoloogia areng on muutnud mitmed hiljaaegu teadusliku fantastika valdkonda kuulunud ideed igapäevaseks. Nähes
esimest korda Tallinna tänavatel omapäi ristlevat Starshipi robotit, ei tekitanud see imestust, vaid „lõpuks ometi“
tunnet. Nutirakendustest on loodetud lahendusi ehitatud keskkonna väljakutsetele, kuid teisalt on targa linna
kontseptsiooni asunud varjutama tehnodüstoopiline oreool. Targas linnas nähakse justkui modernistliku hoiaku
omalaadset taastulemist, kus kõige inimliku ja juhusliku jaoks on raske kohta leida. Tark linn kangastub millegi
masinlikuna, kus nähakse ja kujutatakse maailma digijälgede ja robotite silme läbi, valitseb groteskne
üleratsionaliseerimine ja kogemus on hirmuäratavalt vahendatud.
Reaktsioonina tehnodüstoopilisele targa linna kujutlusele on viimastel aastatel esile kerkinud inimkeskse targa linna
kontseptsioon. Välja joonistuvad ühiskonna ja inimese jaoks intrigeerivad väljakutsed – kuidas saab virtuaalne ruum olla
parimal viisil füüsilise ruumi asuka teenistuses? Kuidas tahaksime, et tark elukeskkond meie harjumusi suunaks? Kuidas
aitab nutimaailm muuta mugavamaks teenuseid? Kuid küsimus ei ole üksnes mugavuses ja ökonoomsuses. Targa linna
puhul on sageli viidatud konfliktile, kus pealtnäha kliimasõbralikkuse egiidi all sündiv innovatsioon lisab keskkonnale
täiendavat koormust. Iga käepärasemaks ja odavamaks muutuv teenus leiab ka üha rohkem kasutamist – see ei tähenda,
et „kasv“ on problemaatiline, vaid et teenuste kujundamine vajab väärtustel põhinevat visiooni. Väärtuspõhise
linnapoliitika heaks näiteks on Soomes loodud platvorm Whim, mis võimaldab nii era- kui avalike liikuvusteenuste
kasutamist paketina, see aga on alati odavam isikliku auto ülalpidamiskulust. Auto ilmumine 20. sajandi alguses on
olnud üks mõjukamaid linnaruumi vormijaid, kuid millised liikumisviisid hakkavad kujundama meie harjumusi ja
keskkonda käesoleval sajandil? Uurime Eesti mobiilsusettevõtjatelt, millised uuenduslikud ideed on neil töös ja millisena
nad näevad oma valdkonnas liikuvuse tulevikku.
Eesti kontekstis on paljud elukeskkonna väljakutsed seotud elanikkonna kahanemise ja hõreda asustusega. Seetõttu
räägime targa linna kõrval laiemalt targast elukeskkonnast ja küsime, kuidas nutimaailm saaks olla kasulik
hõreasustusele. Mõtestame targa elukeskkonna teemat kui tehnoloogia ja tõenduspõhisuse kasutamist ruumiloomes
inimese ja keskkonna heaoluks. Küsime, millised nutilinna teemad on Eestis laual omavalitsustes, ülikoolides ja
ettevõtetes ja kas ning milline tervikpilt sellest moodustub?
Targa elukeskkonna näitena vaatleme lähemalt Ülemiste linnakut, mis on endale haaranud ambitsioonika rolli olla
tuleviku suunanäitaja nutikate lahenduste rakendamisel. Kas Ülemiste muutub pealinna esimeseks isejuhtivaks
linnaosaks, kus ruumiotsuseid suunavad sensorid ja keerukad mudelid? Uurime, milline mõju võiks taolisel targal
elukeskkonnal olla inimeste heaolule ja psüühikale. Nutilinnade edetabelites ei trooni sugugi mitte
tehnoloogialembesed maailma piirkonnad, vaid hoopis Põhjamaade pealinnad. Uurime nende ambitsiooni lüüa mitu
kärbest ühe hoobiga nii nutika inimkeskse linnaplaneerimise, kliimastrateegiate kui ka targa linna valitsemismudelite
ühendamisel.
Nutilinnad ei ole vaid inimeste ja robotite päralt. Nii kliimamuutuse kui ka väheneva elurikkuse tõttu arvestatakse
füüsilise ja digitaalse ühendamisel üha enam kõikide liikide vajadustega. Loodusliku ja tehisliku maailma aitab ühendada
biotehnoloogia, näiteks bioreaktorite kasutamine energiaallikatena, kui ka maastikuandmete nutikas kasutamine
linnaplaneerimises, näiteks biodigiteisikute või liitreaalsuse abil. See nihutab meie perspektiivi ja tõstatab targa
elukeskkonna kõige kriitilisema ja huvitavama väljakutse – lähtuda inimkesksuse asemel elukesksusest.
Estonian Architectural Review Maja winter 2021 (No 103)
SMART LIVING ENVIRONMENT
Technological development has transformed many sci-fi ideas into our daily reality. The first sighting of a Starship
delivery robot cruising the streets of Tallinn alone did not evoke astonishment but rather an appreciative ‘Finally!’. While
smart applications were expected to provide solutions to the challenges of the built environment, the concept of the
smart city has come to be dimmed by an air of technological dystopia. It is seen as a kind of resurrection of the
Modernist attitude with not much space for anything human and arbitrary. The smart city appears as a machine-like
construct where the world is seen and featured through the eyes of robots and digital footprints, life is reined by
grotesque over-rationalisation and experience is eerily mediated.
In reaction to the techno-dystopian vision of the smart city, there has recently emerged a concept of the human-centric
smart city, highlighting various compelling challenges for the society and man—how can the virtual space be in the best
service of the occupants of the physical space? How do we want the smart living environment to steer our habits? How
can smart solutions facilitate services? But it is not only about comfort and efficiency. There have been frequent
controversial claims that the seemingly climate-friendly innovation actually places an additional burden on the
environment. Every service that is made more convenient and affordable will also be used more—it is not that ‘growth’
as such is problematic but service design calls for a value-based vision. A good example of a value-based urban policy
is the Finnish platform Whim allowing the subscription to packages of both private and public mobility services that will
always remain more affordable than the upkeep of a private car. The emergence of the automobile in the early 20th
century has crucially shaped our current urban space but which modes of mobility will shape our habits and
environment in this century? We will ask Estonian mobility entrepreneurs about their innovative ideas in development
and also future projections in their field.
Many of the challenges in Estonia are related to population decline and low population density. We will, thus, also talk
about the smart living environment at large and ask how smart options could benefit our sparsely populated areas. We
will define and explore smart environment in terms of the use of technology and evidence-based solutions in spatial
design for the welfare of both people and the environment. We will inquire into the smart topics laid on the table in our
local governments, universities and companies and attempt to piece together the prospective big picture.
As an example of a smart living environment, we will consider Ülemiste City that has assumed an ambitious role as a
trendsetter in the application of smart solutions. Will Ülemiste soon be the first self-driven district in Tallinn with spatial
decisions made by sensors and complex models? We will explore the possible impact of such a smart living
environment on human welfare and psyche. The smart city rankings are not actually led by tech-savvy areas around the
globe but the Nordic capital cities. We will explore their ambition to kill two birds with one stone in combining humancentric
urban design, climate strategies as well as smart governance models.
Smart cities are not merely for people and robots. Due to climate change and biodiversity decline, the combination of
the physical and the digital is increasingly related to the needs of all species. Combining the natural and built worlds
can be assisted by biotechnology, for instance, the use of bioreactors as a source of energy and by the smart
application of landscape data in urban design, for instance, by means of biodigital twins or augmented reality. It shifts
our perspective and poses the most critical and intriguing challenge of a smart living environment—how to adopt a lifecentred
rather than human-centred approach.
Tehnoloogia areng on muutnud mitmed hiljaaegu teadusliku fantastika valdkonda kuulunud ideed igapäevaseks. Nähes
esimest korda Tallinna tänavatel omapäi ristlevat Starshipi robotit, ei tekitanud see imestust, vaid „lõpuks ometi“
tunnet. Nutirakendustest on loodetud lahendusi ehitatud keskkonna väljakutsetele, kuid teisalt on targa linna
kontseptsiooni asunud varjutama tehnodüstoopiline oreool. Targas linnas nähakse justkui modernistliku hoiaku
omalaadset taastulemist, kus kõige inimliku ja juhusliku jaoks on raske kohta leida. Tark linn kangastub millegi
masinlikuna, kus nähakse ja kujutatakse maailma digijälgede ja robotite silme läbi, valitseb groteskne
üleratsionaliseerimine ja kogemus on hirmuäratavalt vahendatud.
Reaktsioonina tehnodüstoopilisele targa linna kujutlusele on viimastel aastatel esile kerkinud inimkeskse targa linna
kontseptsioon. Välja joonistuvad ühiskonna ja inimese jaoks intrigeerivad väljakutsed – kuidas saab virtuaalne ruum olla
parimal viisil füüsilise ruumi asuka teenistuses? Kuidas tahaksime, et tark elukeskkond meie harjumusi suunaks? Kuidas
aitab nutimaailm muuta mugavamaks teenuseid? Kuid küsimus ei ole üksnes mugavuses ja ökonoomsuses. Targa linna
puhul on sageli viidatud konfliktile, kus pealtnäha kliimasõbralikkuse egiidi all sündiv innovatsioon lisab keskkonnale
täiendavat koormust. Iga käepärasemaks ja odavamaks muutuv teenus leiab ka üha rohkem kasutamist – see ei tähenda,
et „kasv“ on problemaatiline, vaid et teenuste kujundamine vajab väärtustel põhinevat visiooni. Väärtuspõhise
linnapoliitika heaks näiteks on Soomes loodud platvorm Whim, mis võimaldab nii era- kui avalike liikuvusteenuste
kasutamist paketina, see aga on alati odavam isikliku auto ülalpidamiskulust. Auto ilmumine 20. sajandi alguses on
olnud üks mõjukamaid linnaruumi vormijaid, kuid millised liikumisviisid hakkavad kujundama meie harjumusi ja
keskkonda käesoleval sajandil? Uurime Eesti mobiilsusettevõtjatelt, millised uuenduslikud ideed on neil töös ja millisena
nad näevad oma valdkonnas liikuvuse tulevikku.
Eesti kontekstis on paljud elukeskkonna väljakutsed seotud elanikkonna kahanemise ja hõreda asustusega. Seetõttu
räägime targa linna kõrval laiemalt targast elukeskkonnast ja küsime, kuidas nutimaailm saaks olla kasulik
hõreasustusele. Mõtestame targa elukeskkonna teemat kui tehnoloogia ja tõenduspõhisuse kasutamist ruumiloomes
inimese ja keskkonna heaoluks. Küsime, millised nutilinna teemad on Eestis laual omavalitsustes, ülikoolides ja
ettevõtetes ja kas ning milline tervikpilt sellest moodustub?
Targa elukeskkonna näitena vaatleme lähemalt Ülemiste linnakut, mis on endale haaranud ambitsioonika rolli olla
tuleviku suunanäitaja nutikate lahenduste rakendamisel. Kas Ülemiste muutub pealinna esimeseks isejuhtivaks
linnaosaks, kus ruumiotsuseid suunavad sensorid ja keerukad mudelid? Uurime, milline mõju võiks taolisel targal
elukeskkonnal olla inimeste heaolule ja psüühikale. Nutilinnade edetabelites ei trooni sugugi mitte
tehnoloogialembesed maailma piirkonnad, vaid hoopis Põhjamaade pealinnad. Uurime nende ambitsiooni lüüa mitu
kärbest ühe hoobiga nii nutika inimkeskse linnaplaneerimise, kliimastrateegiate kui ka targa linna valitsemismudelite
ühendamisel.
Nutilinnad ei ole vaid inimeste ja robotite päralt. Nii kliimamuutuse kui ka väheneva elurikkuse tõttu arvestatakse
füüsilise ja digitaalse ühendamisel üha enam kõikide liikide vajadustega. Loodusliku ja tehisliku maailma aitab ühendada
biotehnoloogia, näiteks bioreaktorite kasutamine energiaallikatena, kui ka maastikuandmete nutikas kasutamine
linnaplaneerimises, näiteks biodigiteisikute või liitreaalsuse abil. See nihutab meie perspektiivi ja tõstatab targa
elukeskkonna kõige kriitilisema ja huvitavama väljakutse – lähtuda inimkesksuse asemel elukesksusest.
Estonian Architectural Review Maja winter 2021 (No 103)
SMART LIVING ENVIRONMENT
Technological development has transformed many sci-fi ideas into our daily reality. The first sighting of a Starship
delivery robot cruising the streets of Tallinn alone did not evoke astonishment but rather an appreciative ‘Finally!’. While
smart applications were expected to provide solutions to the challenges of the built environment, the concept of the
smart city has come to be dimmed by an air of technological dystopia. It is seen as a kind of resurrection of the
Modernist attitude with not much space for anything human and arbitrary. The smart city appears as a machine-like
construct where the world is seen and featured through the eyes of robots and digital footprints, life is reined by
grotesque over-rationalisation and experience is eerily mediated.
In reaction to the techno-dystopian vision of the smart city, there has recently emerged a concept of the human-centric
smart city, highlighting various compelling challenges for the society and man—how can the virtual space be in the best
service of the occupants of the physical space? How do we want the smart living environment to steer our habits? How
can smart solutions facilitate services? But it is not only about comfort and efficiency. There have been frequent
controversial claims that the seemingly climate-friendly innovation actually places an additional burden on the
environment. Every service that is made more convenient and affordable will also be used more—it is not that ‘growth’
as such is problematic but service design calls for a value-based vision. A good example of a value-based urban policy
is the Finnish platform Whim allowing the subscription to packages of both private and public mobility services that will
always remain more affordable than the upkeep of a private car. The emergence of the automobile in the early 20th
century has crucially shaped our current urban space but which modes of mobility will shape our habits and
environment in this century? We will ask Estonian mobility entrepreneurs about their innovative ideas in development
and also future projections in their field.
Many of the challenges in Estonia are related to population decline and low population density. We will, thus, also talk
about the smart living environment at large and ask how smart options could benefit our sparsely populated areas. We
will define and explore smart environment in terms of the use of technology and evidence-based solutions in spatial
design for the welfare of both people and the environment. We will inquire into the smart topics laid on the table in our
local governments, universities and companies and attempt to piece together the prospective big picture.
As an example of a smart living environment, we will consider Ülemiste City that has assumed an ambitious role as a
trendsetter in the application of smart solutions. Will Ülemiste soon be the first self-driven district in Tallinn with spatial
decisions made by sensors and complex models? We will explore the possible impact of such a smart living
environment on human welfare and psyche. The smart city rankings are not actually led by tech-savvy areas around the
globe but the Nordic capital cities. We will explore their ambition to kill two birds with one stone in combining humancentric
urban design, climate strategies as well as smart governance models.
Smart cities are not merely for people and robots. Due to climate change and biodiversity decline, the combination of
the physical and the digital is increasingly related to the needs of all species. Combining the natural and built worlds
can be assisted by biotechnology, for instance, the use of bioreactors as a source of energy and by the smart
application of landscape data in urban design, for instance, by means of biodigital twins or augmented reality. It shifts
our perspective and poses the most critical and intriguing challenge of a smart living environment—how to adopt a lifecentred
rather than human-centred approach.
Tarne 1-3 tööpäeva
Klubihind:
9,00 €
Hind:
9,00 €
-0%
Saadavus kauplustes
Jaga
Raamatu formaat
Pehmekaaneline
Autor
Peatoimetaja: Kaja Pae
Tõlkinud
Kerli Linnat, Taavi Laanpere, Marianne Jõgi, Veronika Valk-Siska
Toimetanud
Triin Ploom-Niitra
Alapealkiri
TARK ELUKESKKOND / SMART LIVING ENVIRONMENT
Kujundanud
Margus Tammik (PlankPlank OÜ)
Keel
Eesti-Inglise
Kirjastus
MTÜ Arhitektuurikirjastus
Sari
MAJA
Lisamise aeg
01.02.2021
Ilmumisaasta
2021
Leheküljed
120
Mõõdud
285x215
Tootekood
67314255
Ribakood
9771023074255
Külaline
10.02.2021