Enese armastamine – see on ju nii lihtne ja loomulik! Tore ja mõnus! Või kuidas sul sellega lood on? Kui me räägime tõelisest enesearmastusest sügavamal tasandil: mitte egost ehk enesetähtsusest ja selle nartsissistlikest ilmingutest, vaid enda olemuse tõelisest aktsepteerimisest, austamisest ja väärtustamisest – enda täielikult omaksvõtmisest ja endaga rahutegemisest. Siis võib tähelepanelik ja teadlik sisemaailma mustrite ja mängude vaatleja vahel märgata, et tingimusteta enesearmastus ei pruugigi nii lihtne olla. Aga on võimalik! Ja tee selleni võib olla ka vaimustav ja vabastav.
Kamal Ravikant jagab raamatus „Armasta end, nagu su elu sõltuks sellest“ oma kogemusi sügavamast kohtumisest iseendaga. See raamat on lühike, aga mõjus lugu sellest, kuidas tema jõudis enese armastamiseni. Suurimad taipamised tekivad tihti peale raskemaid elukogemusi, nii pidi ka tema ise endal natist kinni võtma ja end august välja tirima, ja seda mitmel korral – sest ainult me ise saame enda õnne eest vastutada.
„Kui sa end armastad, siis elu armastab sind vastu,“ tõdeb autor ning jagab raamatus lugejaga lisaks oma isiklikele läbielamistele ka praktilisi võtteid, mis aitasid tal enese armastamiseni jõuda. Üks neist on järgnev vanne. Kas sina oled valmis seda endale südamest tõotama?
„Täna annan ma vande: ma armastan ennast, ma kohtlen end kui kedagi, keda ma tõeliselt ja kogu hingest armastan – oma mõtetes, oma tegudes, oma tehtud valikutes, oma kogemustes, igal teadvelolekuhetkel. Ma teen otsuse, et
MA ARMASTAN ENNAST.“