Mida teha kui kõik, milles sa kindel olid, variseb äkitselt kokku? ”Salakambri” minajutustaja õpib Oxfordis kunstiteadust ja kirjutab doktoritööd hiljuti leitud XVII sajandist pärit päeviku teemal. Vanu lehekülgi uurides avastab ta korraga midagi, mis võiks pealtnäha ümber kirjutada kogu kehtiva kunstiajaloo. Kui see näiline läbimurre osutub aga hooletusveaks, seisab noor teadlane äkitselt vastamisi keeruliste eetiliste dilemmadega, mis ähvardavad ta vaimselt laastada. Kuidas sellises olukorras iseendaks jääda ning kõige kiuste ikkagi väärikus säilitada?
Sigrún Pálsdóttir on sündinud aastal 1967, õppinud ajalugu Islandi Ülikoolis ning kaitsnud selles vallas doktoritöö Oxfordi Ülikoolis aastal 2001. Alguses on ta saavutanud tunnustuse ajaloolasena ning muuhulgas toimetanud Islandi juhtivat ajalooteemalist akadeemilist ajakirja, alates tema debüütromaani “Salakamber” ilmumisest 2016 aga kogunud tunnustust ka kirjanikuna ning pälvinud Euroopa Liidu kirjandusauhinna aastal 2021.
“Salakamber” on sisekaemuslik romaan, aistiline ja detailirikas tekst, mis on algusest peale kergelt ebamugav, isegi pisut okkaline, sest tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Mis on päriselt ja mis on peategelase hallutsinatsioonid? Mida tähendab ajalugu ja kui suures osas koosneb see meie tõlgendustest? Askur Alase oivaline tõlge kannab salakambri uksest sisse, ülejäänu on juba lugeja enda teha.
— Carolina Pihelgas, kirjanik
Romaanis avaneb kriitiline ja ehk isegi veidi irooniline vaade kinnismõtetele, mis võivad noore kunstiteadlase oma võimusesse haarata, aga ka kaastundlik pilk uurija üksiolekule tema akadeemilise teekonna alguses.
— Krista Kodres, kunstiteadlane