Nikolai Jakovlevitš Danilevski (1822–1885) oli loodusteadlane, filosoof ja sotsioloog. Tema peamine teose “Venemaa ja Euroopa” esmatrükk raamatuna ilmus 1871. aastal ning selle täiendatud, parandatud ja teaduslikke kommenteeritud väljaandeid on välja antud tänini. Selles suurteoses esitab Danilevski oma kultuurilis-ajalooliste tüüpide teooria. Kultuurilis-ajalooliseks tüübiks nimetab ta on terviklikku süsteemi, mis on määratletud rahvale või keelelt ja meelelaadilt lähedastele rahvusrühmadele omaste kultuuriliste, psühholoogiliste jms. faktorite kaudu. Danilevski toob ära mitmeid kultuurilisajaloolisi tüüpe, näiteks egiptuse, hiina, assüüria, babüloonia, heebrea, kreeka, ladina jne. Mõned neist on kadunud, teised aga alles arenemas. Erilist tähelepanu pöörab Danilevski lääneeuroopalikule romaani-germaani tüübile ja slaavi tüübile. Viimane on tema arvates veel välja kujunemas. Ühine ja kindlaid etappe sisaldavat ajaloo mudelit pole olemas, on vaid erinevate kultuurilis-ajalooliste tüüpide ilmnemise, arengu ja languse lugu. Venemaa ajaloolist missiooni näeb Danilevski slaavi kultuurilis-ajaloolise tüübis säilitamises ja arendamises. Lääne-Euroopa on Venemaa ja slavismi suhtes vaenulik, seetõttu olevat vaja tugevdada slaavi rahvaste ühtsust ja soosida assimileerumist. Just nende vaadete tõttu peetakse Nikolai Danlevskit panslavismi rajajaks. Tema ajaloolis-kultuuriliste tüüpide teooria on olnud eelkäijaks näiteks Spengleri ja Toynbee kontseptsioonidele.