See 2021. aasta reisikiri on omalaadne meditatsioon teemal, mida tähendab olla vaba. Kahe Afganistani lahinguveterani, fotoajakirjaniku ja sõjareporteri ning Daisy-nimelise musta koera 400 miili pikkusel teekonnal, mis kulgeb mööda Pennsylvania lõuna- ja keskosa raudteid, mõtiskleb Junger tänapäeva tsivilisatsioonist. See ei ole suurendanud inimeste turvatunnet ega rahulolu, väidab Junger. Hoopis inimestevaheliste sidemete nõrgenemine on põhjus, miks jõukaimates ühiskondades kasvab ärevuse ja depressiooni ning enesetappude arv. * Miks matkata läbi maa, kõndida raudteid pidi, rühkida edasi vihmas, magada sildade all? Kahel vastandlikul põhjusel: selleks et olla kõigest vaba ja selleks et oma maad tundma õppida. Autor toob oma matkateelt meieni Ameerika indiaanlased – apatšid, irokeesid, delavaarid ja teised, kellest enamik on kadunud aegade hämusse. Aga nende võitlused jäävad ajalukku ja on oma vapruses võrreldavad sellega, kuidas taliibid võitlesid jänkide ja ukrainlased võitlevad praegu moskoviitide vastu. – Tiit Pruuli, võitlev rändaja Autorist: Sebastian Junger on Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja filmirežissöör. Olnud kümme aastat Afganistani sõda kajastav rindereporter, annab ta oma loomingus edasi vahetut kogemust jalaväelase ohtlikust ja pingelisest tööst lahinguolukorras. Junger käsitleb oma teostes selliseid teemasid nagu vendlus, trauma ja indiviidi suhe ühiskonnaga, seostades neid kaugele minevikku ulatuva inimkogemusega. Sarjas „Postimehe raamat“ on temalt varem ilmunud teos „Hõim“ (2021), eesti keeles on avaldatud veel „Täiuslik torm“ (2016).