Jane Shemilti romaan „Tütar” on hingeminev ja painav lugu sellest, kas me ikka tunneme oma lähedasi nii hästi, kui ise arvame. Kadumise öö Varem rääkis ta mulle kõigest. Neil on tema foto. Sellest on abi. Aga see ei näita, kuidas Naomi juuksed säravad, nii et meenutavad kullast lehti. Ta lõhnab väga kergelt sidrunite järele. Ta närib küüsi. Ta ei nuta kunagi. Tahtsin neile öelda, et ta armastab sügist. Ta kogub lehti nagu laps. Ta ongi alles laps. OTSIGE TA ÜLES. Aasta hiljem Naomi on ikka kadunud. Tema ema Jenny on hullumise äärel. Malcolmide perekond on lagunemas. Kas Naomi kohta tõe teada saamine on ainus viis neid aidata? Või on tõde see, mis ajab nad lõplikult lahku?