Tuna 4/2021 avab Doris Kareva essee oma isast Hillar Karevast ja ajaloo tähendusest meie eluteel. Käsitluste rubriigis vaatleb Veikko Varik eestlaste pärusmatusepaiku sakraalhoonetes 17.–18. sajandil, Toivo Kikkas analüüsib Eesti sõjaväeluure agentuuri tegevust Vabadussõjas 1919. aastal, Tiina Peil mõtestab lahti Tallinnas Kreutzwaldi 13 paikneva maja eluloo, Anu Kannike uurib Eesti naisliikumise ja kodumajanduse jõudmist moraalist teaduseni 1920. ja 1930. aastatel ning Tiina-Mall Kreem tutvustab haaravalt Eesti eksliibrisekultuuri tausta ja uurimispotentsiaali Paul Amburi näitel.
Dokumendi rubriigis saab Mati Mandeli sulest lugeda traumaatilise ehedusega kirja pandud intervjuud Elvi Pirki (sündinud Akman-Ormus) vangistusest Vorkutas ja sellele eelnenud filmilikest keerdkäikudest Saksamaal, Taanis ja Rootsis 1944. aasta sügisest 1946. aasta suveni.
Kultuuriloolise arhiivi ülevaates käsitleb Triinu Ojamaa õe ja venna teineteiseleidmise lugu Harri Teramaa ja Vaike Labi kirjavahetuse põhjal. Fotonurgas on vaatamiseks väärt jäädvustused Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli õppetöö päevilt 1930. aastatest.
Arvustuste osas võetakse luubi alla Balti ajaloo komisjoni biograafiliste uurimuste kogumik ja täiendatud väljaanne raamatust „Viinameri“. Varia põhjalikuim ülevaade heidab pilgu 2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemiale nomineeritud trükistele ning lisaks saab lugeja aimu ajalooprofessor Arno Rafael Cederbergile pühendatud tegevusest Rahvusarhiivis. Tuna seekordse numbri lõpetavad paraku järelehüüded Enn Tarvelile ja Kalervo Hovile.