Tänavuse Tuna 3. numbri avab Ilmar Vene essee ajaloosündmuste ja kristluse kui “euroopalikke väärtusi” kaasaega kandva alustala põhjuslikest seostest antiikfilosoofide ning varakristlike ja keskaegsete mõtlejate sõnastatu näidetel. Käsitluste rubriigis annavad Kersti Lust ja Tõnis Türna detailirohke ülevaate vallakirjutajatest Viljandimaal ja Lõuna-Tartumaal kihelkonnakohtute allikate alusel aastail 1866–1891, Aivar Jürgenson analüüsib baltisakslaste rolli Kaukaasia allutamisel Vene tsaaririigile 1817–1864 koos pika sõja järelmitega sajandi teises pooles, ning Erki Russow vaatleb arheoloogiat rahvusteaduste osana 1940. aastate alguses nii kommunistliku kui ka natsionaalsotsialistliku võimu tuultes. Dokumendi rubriigis on lugeja ees rida huvipakkuvaid sissevaateid alustades prostitutsioonist Tartus 1895. aastal ja Karl August Hermani kirjast Jaan Tõnissonile 1903. aastal ning lõpetades Vabadussõjas aset leidnud pantvangidraama ja Friedebert Tuglasi pöördumisega ENSV võimude poole novembris 1949. Kultuuriloolise arhiivi varamust saab lugeda Elisabeth Aspe kirju Elise Aunile ning fotonurk ja varia on pühendatud otsustavale 1991. aastale. Sügisnumbri lõpetab mitte just sageli Tuna veergudel ilmuv intervjuu, mis sel korral tõstab fookusesse akadeemik Tõnu Tannbergi.