Frances Mayes pakub lugejatele memuaare Toscanas veedetud päevadest, kirjeldab „Toscana päikese all“ ja „Bella Toscana“ ilmumise järel aset leidnud elumuutusi ning lisab sensuaalseid, mälestusi ellu äratavaid mõtisklusi Itaalia elu ajatust ilust ja joovastavatest naudingutest. Muuhulgas peatub Mayes pikemalt teemal, kuivõrd teistsugusena hakkas ta äkitselt nägema Toscanat pärast teise kodu renoveerimist, kui temast sai kolmeteistkümnendal sajandil Cortona lähedusse mäenõlvale ehitatud kivikatusega maamaja elanik, millele järgnes tutvus Toscana „metsikuma“ poolega ja aktiivne suhtlemine Toscana mägirahvaga. Ta kirjeldab koduse mägilinna igapäevarõõme, pöörates erilist tähelepanu linna keskväljakul keevale elule, renessansiajal Cortonas elanud kunstnikule Luca Signorellile ja koduaia saaduste nautimisele maalilises maapaigas. Kodukoha võludest aina suuremasse vaimustusse sattunud Mayes kirjutab Toscana tähelepanuväärsetest isikutest, kellest on saanud mälestuste varaait, pöördelistest hetkedest, mis viisid uute ideede sünnini ja kirjanikuelu nautimisest töötoas, kus sai alguse raamat „Toscana päikese all“.