Selle raamatu kaante vahele on Doris Kareva kogunud kauneimad metsale pühendatud värsid eesti luuletajatelt alates Juhan Liivist ja Ernst Ennost kuni hiljuti debüteerinud noorte autoriteni. Antoloogia ei liigu traditsioonilisel viisil autoreidpidi, vaid meeleolude järgnevusele toetudes, ning pakub koostaja sõnul sissevaadet meeleseisunditesse, mis läbi vahelduvate ajastute ja aastaaegade on eesti luuletajaid vallanud metsaga kokku puutudes. See raamat on nagu jalutuskäik Eestimaa metsades, mis rahustab ja väestab. Doris Kareva on pannud kasvama luulemetsa, kus on võimalusi peesitada nii heledal meelemetsa lagendikul, võtta ette retk hinge pimedasse padrikusse või hoopis tõdeda südamevalus lageraielanki, kus kasvas me lapsepõlvest tuttav puu. Selle raamatu vahel peituv luulemets pakub sedasama mida mets ise: kohtumist ja ühendust nii iseendaga kui ka kõige elavaga me ümber. Mets ja ka see metsaluule raamat annavad meile kõigile võimaluse nii maamulda juurduda kui taeva poole pürgida, näha puude taga metsa ning metsa sees kogu kirevat elurikkust, küsida olulisi küsimusi ning saada kokku iseenda häälega, mis elutempos ja infomüras kipub kaotsi minema. — Anna Hints, filmitegija Metsas hulkudes mu meeled teisenevad. Sõnad rütmistuvad, peas hakkavad keerlema kummalised kujundid ja luulelised laused. Helid muutuvad muusikaks. Tahaks loota, et seda raamatut lugedes lähevad paljud inimesed liikvele vastassuunas – sõnad ja kujundid muutuvad metsas hulkumiseks, vaip on järsku okkaid täis ja raamaturiiulist jõllitab värbkakk. — Peeter Laurits, kunstnik