„Esimesel aastal kaotab mõni meist elu. Teisel aastal kaotavad ülejäänud inimlikkuse.“ – Xaden Riorson Kõik eeldasid, et Violet Sorrengail saab Basgiathi sõjakoolis juba esimesel aastal surma – Violet ise nende seas. Kuid rehepeks oli vaid esimene keeruline proovikivi, mille eesmärk oli rookida välja tahtejõuetuid, väärituid ja neid, kellel ei vea. Nüüd algab tõeline väljaõpe ning Violet murrab pead, kuidas see üle elada. Asi pole üksnes selles, et kool on julm ja jõhker ning ratsanikud peavad õppima välja kannatama ka talumatut valu. Asi on uues asekomandandis, kes on võtnud oma südameasjaks teha Violetile selgeks, et ta on jõuetu – kui ta just ei reeda meest, keda armastab. Violeti keha on küll nõrgem ja hapram kui teistel, ent tema relv on mõistus – ja raudne tahe. Ning juhtkond on unustanud kõige tähtsama, mida Basgiath on talle õpetanud: loheratsanikud kehtestavad ise reeglid. Otsusekindlusest aga selle aasta üleelamiseks ei piisa. Sest Violet teab Basgiathi sõjakoolis sadu aastaid varjatud saladust – ja miski, isegi mitte lohetuli, ei ole piisav, et neid lõpuks päästa.