Maurice Maeterlinck (1862–1949) on Belgia tuntuimaid näitekirjanikke, luuletajaid ja mõtlejaid, keda peetakse sümbolistliku draama aluspanijaks. 1911. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. Maeterlincki „esimeseks teatriks” nimetatakse tema esimest üheksat draamat, mis on kirjutatud ja avaldatud aastatel 1889–1896. Need erinevad hilisematest, 20. sajandil kirjutatud näitemängudest pessimistlikult sünge õhkkonna ning omapäraste dramaturgia, tegelaste ja lavalise ruumi poolest. Neis avaldub kõige eredamalt ka sajandilõpu sümbolistliku draama olemus. 19. sajandi lõpu selgepiirilise ja -mõttelise teatri taustal tundusid vaikusel ja määramatusel põhinevad näidendid revolutsiooniliselt uuenduslikud. Need mõjutasid ja inspireerisid mitmeid 20. sajandi teatri- ja kirjandusinimesi. Varem on nendest üheksast draamast eesti keelde tõlgitud vaid kaks („Pimedad” ning „Pelléas ja Mélisande“). Käesolevas tõlkekogumikus avaldatakse eesti keeles ülejäänud seitse draamat („Printsess Maleine”, „Kutsumata külaline”, „Seitse printsessi”, „Alladine ja Palomides”, „Sees”, „Tintagiles’i surm”, „Aglavaine ja Sélysette”), lisaks uustõlkes „Pimedad” ning „Pelléas ja Mélisande”. Samuti on kogumikku tõlgitud Maeterlincki essee „Argipäevane traagika”, mis annab lugejale kätte võtmed „esimese teatri” mõtestamiseks. „Argipäevases traagikas” arutleb Maeterlinck uue, „suurte seikluste” ja „vägivaldsete tegude” traagikale vastanduva teatri vajaduse üle, mis lubaks tajuda lihtsas jõudehetkes ja tavaelu vaikuses peituvat õudust, tuues vaataja ette mitte ainult tegelased, vaid ka nende hinged. Kõik Maeterlincki esimesed draamad rajanevad sisuliselt ja vormiliselt sellel filosoofial. See põhjendab ühtlasi vajaduse tõlkida uuesti „Pimedad” ja „Pelléasi ja Mélisande’i”: „esimene teater” moodustab polüfoonilise universumi ja isegi paari maailma väljajätmine rikuks selle terviklikkust ja harmooniat. Väljaandele on lisatud tõlkija mahukas saatesõna „Kaotada piirid. Maurice Maeterlincki sümbolistlik draama Prantsusmaal ja Eestis”, samuti „„Esimese teatri” reisijuht”, kus vaadeldakse lähemalt kõiki näidendeid. Tõlkija Maria Einman (s. 1988) on Tartu Ülikooli prantsuse kirjanduse ja Sorbonne Nouvelle’i ülikooli teatriteaduse doktor. Peale XIX sajandi prantsuse draama, millele on pühendatud tema väitekiri, ja Maurice Maeterlincki loomingu uurib ta ka kaasaegsemat prantsuse teatrit ja selle retseptsiooni. Teadustöö kõrval tegutseb ta tõlkijana. Ta on tõlkinud romaane, dokumentalistikat, teatritekste ja populaarteaduslikke teoseid.