Minu nimi ei ütle teile midagi, seepärast pole ka mõtet seda öelda. Minu minevik enne nüüdseid sündmusi – mida sellest jutustada? Ja kas maksabki? Minevikul pole tulevikuga mingit seost, nagu mulle näib. Isegi mineviku seosed olevikuga on üsna viirastuslikud. (Romaanist „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”)

Kes on P. I. Filimonov? „Ta on selline läbi ja lõhki labane taat, väljaveninud dressipükstes, vedeleb diivanil, kaanib õlut, vahib telekast jalkat, viieteistminutilise vaheaja kestel aga veeretab laisalt mõtteid kõige oleva tähendusest. Initsiaalid dešifreerusid alguses kui Pjotr Ivanovitš, kuid nüüd ei dešifreeru vist enam üldse kuidagi ja P. I. on lihtsalt P. I.“ (P.I. Filimonovi intervjuust venekeelsele Postimehele 09.08.2006)

Tallinnas elav P. I. Filimonov (s. 1975) on uuema eestivene kirjanduse üks silmapaistvamaid autoreid ja tegutseb mitmes žanris. Tema luulekogu „Kolmanda järgu mantrad” (2007) pälvis Eesti Kultuurkapitali venekeelse autori aastapreemia. Näidendi „Mandragora” on lavastanud Drugoi Teatr. Ta on tõlkinud eesti luulet vene keelde. „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” on eestivene kirjanduse noorema põlvkonna esimene romaan, mis ilmub eesti keeles.