Kujutlege hetkeks, et kavatsete minna tähtsale üritusele, kuid ei leia kodus kuidagi võtmeid, et uks enda järel sulgeda ja rahulikult teele asuda. Teie eelis võtmete otsimisel on ilmne: te teate, millised võtmed välja näevad, ning kui peatute ja pisut keskendute, siis ilmselt ka meenub, kuhu te need viimati jätsite. Aga kuidas on lugu sellega, et leida võtmed oma südame juurde? Võtmed, mis kord selle mootori käivitasid, mootori, mis töötab ennast säästmata, meie viimse hingetõmbeni... Kuidas leida üles see, mida sa ei ole kunagi näinud, kuid tead kindlalt, et see on sinu lahutamatu osa? Me teame, mis on päike, ent ei saa mitte kunagi selle osaks. Oleme mõiste „elu” sisuks, kuid jookseme meeleheitlikult sellele vastupidises suunas. Selles raamatus soovitan teil üritada leida elu seal, kus selle otsimine poleks varem teile pähegi tulnud. See ei tähenda sugugi seda, et naaseme igikeltsa või ookeani sügavustesse ning jahime bioloogilisi sensatsioone. Näitan teile, et elu – see on tohutult enamat kui hingamine, kasvamine ja südamelöögid. Elu on tõusud ja mõõnad, mõtted ja oletused, sünd ja surm. Jah, te ei lugenud valesti. Just surmast saab elu algus. Kujuteldamatu ja ettearvamatu teekonna algus. Olge valmis heitma pilku maailmale täiesti teisest küljest. Nüüdsest peale ei ole teie elu enam endine, tuleb vaid see üles leida...