Nobeli kirjanduspreemia laureaati André Gide’i võib kahtlemata pidada 20. sajandi prantsuse kirjanduse üheks olulisemaks autoriks. „Valerahategijate“ kõrval Gide’i tähtteoseks peetav „Maised toidud“ kuulub sünniaja poolest küll 19. sajandi lõppu, kuid on oma vormiuuenduslikkusega eelkäijaks 20. sajandi avangardsele kirjandusele. Raamatu sisu on suurel määral autobiograafiline: see põhineb Gide’i reisil Alžeeriasse, mille käigus kogetavad aistingud ja ihad viivad ta erilise, ekstaatilise vaimse ja kehalise vabanemiseni. Kirgedest laetud palaviku pinevus ja hoog segunevad „Maistes toitudes“ antiikmaailmast ja Piiblist tuntud armastuslugudega, idamaade luule ja pärimusega, millest kokkuvõttes moodustub võimas hümn elule ja armastusele.