Apparatus&Apparata on elektrooniline dark ambient/spoken word trio, mille keskmeks on naisvokaal ning pingestatud sõnad ja tekstid. Jutustav, dramaatiline muusika toob esile kaunid polaarsused: nukruse, hapruse ja igatsuse, olles aga samal ajal kõrvalseisja jaoks emotsionaalselt murdumatu. Reti Pauklini õrn vokaal kiirgab puhtust, toob meelde Julee Cruise või Chrysta Belli haprad hetked. Seda haprust kaitseb Jürgen Reismaa jõust pakatav muusikaline raudkinnas, mis varjab laternana inimhääle habisevat leeki kustumise eest. Jürgen Reismaa muusikalised juured on industriaalis, kuid selle monotoonsuse asemele on ta asetanud originaalse, jutustava meloodilisuse, mis hetkiti sarnaneb Forgotten Sunrise lüürilisema küljega. Seda omanäolist jutustavust on kindlasti vorminud aastatepikkune kogemus Von Krahli teatri helikukunstnikuna. Koos Taavi Eelmaa tekstide retsitatiivse spoken wordiga tekib sellest kõigest dramaatiline kokteil, mis maitseb mõrkjalt ja lummavalt nagu peekritäis nõidust tundmatus lokaalis. Sellesse nõidusesse on segatud tubli lonks Material&William Burroughsi, kulbiga Blixa Bargeldi ja Head Achet ning kaunistuseks Iggy Popi lugemas Michel Houellebeq’i plaadil “Preliminaries”. Aga see on vaid katse määratleda Apparatus&Apparata esimese albumi “Miss Apparata” lähemaid ja kaugemaid muusikalisi sugulasi. Silmade ja kõrvade ette võivad tõusta hoopiski lynchiaanlikud unenäokabareed, sigaretisuitsused salongiatmosfäärid ning külma tähesärana vilkuv õnn, mis alati jääb meist liiga kaugele. Võrdlus lokaaliga pole sugugi ainult metafoor. Trio sai alguse 5 aastat tagasi Von Krahli Salongis, Rataskaevu tänavas. Sealses õhustikus esinedes, kus laudadel olid veiniringid pooltühjadest pokaalidest, pidevalt tõusev ja langev jutuvada, joobnud naer, mahajäetud naiste karjed ja teatrikülastajate vali naer, kujunes välja Apparatus&Apparata muusikaline DNA, tema tonaalsus. Seda võiks kirjeldada ka kui murdumatust oma nukra ja kauni loo jutustamisel ka siis, kui purunevad veinipudelid ja kostab pilkavat naeru. Miss Apparata teab, et ta on kõigest üksildane lauljatar, kes kuulajaskonda arvestades avab oma hinge alati liiga palju ja liiga kaunilt. Sest teisti ta lihtsalt ei oska. See loominguline seisukoht on kompresseerunud ka “Miss Apparatale”. Album on piisavalt jõuline, et ennast kehtestada. Piisavalt tasane, et mitte kaotada sensuaalsust. “Miss Apparata” on kättesaadav nii vinüülplaadina, kui digitaalse LPna ja need kaks on pisut erinevad. Vinüülalbumi lugudevalik on eksperimentaalsem, pigem kodus istudes või lamades kuulamiseks. DigiLP loovaliku järgi saab hämaras lokaalis ka keha õõtsutada. A: Verest loss (feat.Valter Nõmm) Kullake Pimedas (A Mon Seul Desir) (feat. Lauri-Dag Tüür) B: Apparatus ja Apparata (2023) Ma ei kannata (album version)