Eesti muusikateaduse nestoreid Karl Leichter (1902–1987) on meie muusikalukku jätnud hindamatu pärandi. Maris Kirme sõnul on see arvatavasti suurim, mis eesti muusikateadlasilt jäänud. Hästi on teada autori mitmed varasemad raamatud: „Richard Wagner: Uute kunsti-ideaalide taotleja“ (1934), „Mart Saar“ (1964), „Kaasaja muusikast“ (1970), „Valik artikleid“ (1982), „Seitse sajandit eestlaste lauluteel“ (1991). Käesolev mahukaim kogumik vahendab meile üle pooleteisesaja nimetuse kirjatöid, mis pärit aastaist 1930–1986. Kogumiku avab „kriitilis-esteetiline uurimus“ „Richard Wagneri ühiskunstiteose filosoofilis-esteetilised alused“, mis kujutab endast avara filosoofilise taustaga magistriväitekirja (1934) muusika-esteetika alalt. Ülejäänu jaguneb kolme ossa: „Keset muusikat“ koondab kontserdi- ja teatriarvustusi, „Inimesed muusikas“ portreid heliloojaist ja esitajaist, ka F. J. Wiedemannist, „Muusikast sünnib mõte“ esitab uurimuslikke kirjatöid muusika üle.