Eesti kandlevirtuoosi Johannes Rosenstrauchi alias Kandle-Jussi
(1891-1958) nime ümbritseb nii sära kui salapära. Raamatust leiab ülevaate tema elukäigust, loomingust ja esinemistest pillimehena. Kandle-Juss pärines Virumaalt, Kadrinast. Noormees jäi Eesti avalikkusele meelde 1920.
aastatel August Pulsti korraldatud rahvamuusikute ringreisidelt oma erilise kandlemängu ja värvika iseloomu tõttu. Pillimees saatis Tallinna Võimlemise Instituudi juures rahvatantsijaid ja esines mõnikord ka raadiosaadetes, mängides muuhulgas pärast kommunistlikku riigipööret 22. juuni hommikul 1940 läbi raadioeetri pala "Eestimaa, mu isamaa". Koos Ernst Idla tantsurühmadega esines ta suurtel rahvakunsti-pidustustel kodumaal, Soomes ja Saksamaal. Teda võib pidada üheks esimeseks eesti rahvapillimeheks, kes üritas elukutselisena läbi lüüa.
1944 põgenes Kandle-Juss Rootsi, kus suhtles tihedalt eesti kultuuriringkonnaga, sealhulgas muusikutega. Tema looming inspireeris Eduard Tubinat klaveritsükli "Neli rahvaviisi minu kodumaalt" loomisel.
Kandle-Jussi tuntud viisile "Vändra polka" on teinud kooriseadeid Arvo Pärt, Eik Toivi ja Adolf Vedro.
Ilmar Toigre eestvedamisel helisalvestati Jussi Rootsis korduvalt 1950.
aastatel ning lintide koopiaid saadeti poolsalaja Eestisse, kus need on enamikus jõudnud ka Eesti Rahvaluule Arhiivi. Siiski on tema muusikapärand jäänud vähetuntuks, sest mängumees lahkus siitilmast kaua enne, kui otsene suhtlemine Eestiga uuesti võimalikuks sai.