Esimestel 11. septembri terroriaktidele järgnenud aastatel osutusid senised „väikesõdade” pidamise mudelid Iraagi ja Afganistani paindlike mässajate vastu võitlemisel muserdavalt ebatõhusaks. Mässajad viisid lääneriikide sõjaväelased patiseisu ja sai selgeks, et vajatakse mingisugust uut lähenemist. Maailma üks mõjukamaid asjatundjaid sissisõja alal David Kilcullen kuulub Ühendriikide uuendatud sõjalise strateegia peamiste kujundajate hulka. Kilcullen oli Iraagis kindral David Petraeuse vanemnõustaja ja tema revolutsioonilisest lähenemisest mässutõrjele sai 2007. aasta „sööstu” vaimne alusmüür. „Juhupartisanis” näitab Kilcullen meid tandrile viies uusaja sõja tõelist palet ning vaatleb nii globaalseid väljakutseid („terrorismivastast sõda”) kui ka väikesõdu maailma niivõrd erinevates paikades nagu on seda Afganistan, Iraak, Indoneesia, Tai, Ida-Timor ja Pakistan. Ta selgitab, et tänapäeva konfliktid kujutavad endast vastuoluliste suundumuste keerukat hübriidi, mis hõlmab kohalikke sotsiaalseid võrgustikke ja ülemaailmseid liikumisi, traditsioonilist ja postmodernset kultuuri ning autonoomiat taotlevaid kohalikke mässajaid ‒ „juhupartisane” ‒ ja laiemat terrorikampaaniat.