“Oleme teineteise joonistatud. Nii lähedal, et paberilehtki vaevu mahuks me vahele, aga mis meil paberist, kui mina olen ju Sinu ja Sina minu lõuend.” Kui inimese elu võtavad ühekorraga üle armastus, Helsingi ja helistikud, päeva päramootori popsud, varahommikused kirikukellad ning meresuplused külma kuu ja palava päikese all, siis pole muud kui edasi minna, mis ka ei tuleks. Isegi kui see, mis tuleb, toob kaasa üleilmse vangistuse ja üle vee ei pääse isegi ülelendava hane seljas mitte. Isegi kui ühendavast veest saab ühel kevadel lahutav element. Isegi kui paratamatusest saab ämblikuniit. Ent ennekõike on “Helsingi helistikud” raamat armastusest, südamenaerust ja veel kord armastusest. Tõuse üles, võta oma süda ja kõnni! Veronika Kivisilla on avaldanud luulekogud “Kallis kalender” (Verb, 2011), “Veronica officinalis” (Verb, 2012), “Cantus firmus” (Näo Kirik, 2015) ja “Salutatio!” (Verb, 2019). Kirjastuselt Hunt on ilmunud Kivisilla lühiproosakogud “Kuni armastus peale tuleb” (2018) ja “Kuni armastus peale tuleb 2.0” (2020), mõlemad bestsellerid. “Helsingi helistikud” on Veronika Kivisilla viies luulekogu.