Ühel kaunil suvepäeval saab sporditüdruk Liisa teada, et on elukaaslase poolt maha jäetud ja seega pole tal enam ka kodu. Uitmõttena pähe karanud lahendus elada omavoliliselt tühjana seisnud Nõmme majas, oli kui vihma käest räästa alla ronimine. Koos kolme sõbrannaga annab Liisa räämas tondilossile uue hingamise ja ta oleks saanud ka ametlikult selle maja omanikuks, ent kahe aasta jooksul aset leidnud sündmused on rasked katsumused. Nii rängad, et panevad ta kahetsema päeva, mil selle maja aia taga peatus ning värava avas. Lugu räägib ilustamata, kuidas mõjub nagu magnetina üks palju aastaid tühjana seisnud ehitis kodututele, naabritele ja kurjategijatele. Paar aastat elab noor naine teadmatult nende kõigi jälgimise all oma igapäevast elu, kuniks toimub midagi väga jõhkrat ja julma.