Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see läheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist vältida, sellele oskab vastata Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitseväe kolonelleitnant, vaimulikus elus õigeusu ülempreester. ”Kui me armastame oma vaenlast, siis me peame tegema välises väga ränki otsuseid. Ja kui me peame kedagi kaitsma ja meile on antud võime kaitsta, siis me peaksime seda tegema armastusest. Looma ei ole mõtet piinata, sest looma riigis toit on toit. Inimene läheb kurjusesse ja hävitab oma liigikaaslast. Kuigi seesama inimene võib ennast teise inimese vastu kaitstes teha ka hävitustööd armastusest – eks see ongi täpne lask. Sest vaenlast ei ole mõtet piinata. Aga annaks Jumal, et selliseid olukordi ei tekiks, kus me peaksime kelleltki elu võtma, peaksime kedagi tõesti sellisel viisil materiaalses maailmas hävitama.“ “Meie vaimulike“ sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäeva maailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents.