Milline on disaini roll jätkusuutlikule mudelile siirduvas maailmas? Tänapäeval on igaüks meist mingil määral disainer. Viimasel paaril aastakümnel toimunud tehnoloogiline revolutsioon annab muutuste esilekutsumiseks varasemaga võrreldes määratult võimalusi. Ezio Manzini tänapäevaseks "disainipiibliks" peetav raamat toob näiteid Hiina kogukondlikust põllundusest Kanada tervishoius rakendatavate digiplatvormideni, interaktiivsest lugudejutustamisest Indias ühismajutusvormideni Milanos. Need lasevad meil heita pilgu juba nähtavale osale uuest kestliku tsivilisatsiooni maailmast, mis nüüd ülemineku käigus esile on kerkimas. Laiaulatuslike muutuste faasis peavad nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ja avalik-õiguslikud üksused oma olemasolu pidevalt ümber disainima, et määratleda oma ülesanne ja selle saavutamiseks vajaminevad tegevused. Ezio Manzini kaardistab võimalusi, mida disainieksperdid võiksid tähendusrikaste ühiskondlike muutuste esilekutsumiseks ja toetamiseks kasutada. Selleks tuleb taasavastada koostöös peituv jõud, mis viib väikesel, kohalikul, avatul ja ühendatul põhinevate organisatsioonivormide tekkeni. Ezio Manzini (1945) on Itaalia disainiteadlane ja Politecnico di Milano auprofessor, kelle tähelepanu keskmes on jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsele innovatsioonile suunatud disain; võrgustiku DESIS (Design for Social Innovation and Sustainability) algataja. Ta on kahel korral (1987, 2016) võitnud Itaalia disainiauhinna Compasso d’Oro.