CD Maria Valdmaa & Mikko Perkola - ABERDENE 1662
Доставка 1-3 рабочих дня
Клубная цена:
17,99 €
Цена:
17,99 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
ABERDENE 1662
Maria Valdmaa – sopran
Mikko Perkola – viola da gamba
1 Anonymous Joy to the person of my love 4:10
2 Anonymous In a garden so green 4:43
3 Anonymous Wo worth the time 3:44
4 Improvisation I 4:25
5 Anonymous Like as the lark 3:39
6 Anonymous When chyle cold age 2:18
7 Anonymous Satan, my foe, full of iniquity 5:56
8 Improvisation II 4:56
9 Anonymous Begone, sweet night 3:13
10 Anonymous You minor beauties of the night 2:15
11 John Dowland (1563–1626) Awake, sweet love 2:35
12 Improvisation III 2:30
13 Thomas Campion (1567–1620) What if a day, or a month 5:48
14 John Dowland Now, O now, I needs must part 2:37
15 Improvisation IV 3:18
***
Salvestatud 5.–7. jaanuaril 2020 Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal
CD teostus Tanel Klesment, AudioMaja
Konsultant Vitali Rozynko
Annotatsioon David Lee
Graafiline kujundus Kaire van der Toorn-Guthan
Fotod Toomas Volkmann
Bukleti toimetus Maria Valdmaa, Meeta Morozov
Produtsent Peeter Vähi
***
17. sajandi Euroopa peavoolu muusikaloos leiab Šotimaa mainimist vaid põgusalt. Ajal, mil kogu kontinendil – Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja ka otse lõunapiiri taga Inglismaal toimusid muusikaelus tormilised arengud, valitses Šotimaal üle saja aasta (Inglismaa ja Šotimaa ühendamisest 1603. aastal kuni Uniooni lepingu sõlmimiseni aastal 1707) muusikalises mõttes peaaegu et vaikus.
Kuigi 17. sajandi šotlased olid suhteliselt haritud ja kirjaoskajad, leidub siiski mitu põhjust, miks muusikal riigi ajaloos mõne teise Euroopa maaga võrreldes nii vähetähtis roll oli. Esiteks, pärast 1560. aasta reformatsiooni muutus Šotimaa kalvinistlik kirik keerukamat laadi kirikumuusika suhtes aina tõrksamaks. Mitmed kiriklikud institutsioonid, mis olid traditsiooniliselt koolitanud ning palganud professionaalseid lauljaid ja muusikuid, saadeti laiali või muutusid marginaalseks. Teiseks, pärast seda, kui Šotimaa kuningas James VI sai Inglismaal kuningas James I-ks ja kolis oma õukonna Edinburghist Londonisse (leides, et inglise kirik on rohkem kooskõlas tema absolutistlike hoiakutega), lahkusid ka paljud silmapaistvad muusikud. Kolmandaks, kuigi on mõningaid tõendeid selle kohta, et üksikutes Šotimaa keskustes tehti muusikat üsna kõrgel tasemel, oli turg siiski niivõrd väike, et muusika kirjastamine ei saanud Šotimaal hoogu sisse ning pilt, mille säilinud käsikirjalised allikad meile loovad, on paratamatult mõnevõrra ähmane ja lünklik.
Üks olulisemaid säilinud allikaid on Aberdeenis ilmunud laulude kogumik „[Cantus], Songs and Fancies” (1662), kirjastajaks John Forbes, kes oli nii ülikooli kui linna trükkal, ja tema poeg. Forbesi kogumik oli esimene – ja tegelikult ainus – ilmaliku muusika kogu, mis Šotimaal 17. sajandil trükiti. Selle täiendatud uustrükid ilmusid 1666 ja 1682. Segaseks on jäänud asjaolu, kumb John Forbes vastutas kogumiku esmatrüki ilmumise eest, sest nii isa kui poja nimi oli John. Aastal 1662 maksis linnavolikogu vanemale Forbesile välja sada šoti merki (hõbemünti). 1682. aasta väljaande eessõnas mainis aga noorem Forbes, et tal on olnud rõõm seda raamatut esitleda „juba kahel varasemal korral, mõned aastad tagasi”.
Igal juhul saab selle trükise tähendusest kõige paremini aru Aberdeeni tollase kultuurielu valguses. Hilisemal ajal rohkem tuntud kui Suurbritannia nafta- ja gaasitööstuse süda, on Aberdeen ajalooliselt olnud värvikas muusikaelu ja teadustegevuse keskus.
17. sajandi alguses oli see suhteliselt väike, umbes 10 000 elanikuga linnake koduks kahele ülikoolile (King’s College ja Marischal College), mis hiljem ühinesid Aberdeeni ülikooliks. Aberdeen asub Šotimaa kirdeosas, kaugel teistest keskvööndisse koondunud linnadest ja vanadest ülikoolidest. Reformatsiooni põhimõtted juurdusid seal aeglaselt. Tõepoolest, on palju viiteid sellele, et katoliiklus püsis linnas ka 17. sajandil ning mitmed kirikud hoidsid elus vanu muusikalisi traditsioone. Kui enamik Šotimaa 17. sajandi presbüterlaste kogudusi piirdus meetriliste psalmide laulmisega kaheteistkümnel kõigile teada-tuntud tavalisel viisil (Common Tunes), on mitmeid tõendeid selle kohta, et Aberdeenis jätkus muusika viljelemine kõrgemal tasemel kuni sajandi lõpukümnenditeni.
Ehkki Aberdeeni laulukogumikku on kõige sagedamini seostatud selle trükkija nimega, on 1662. aasta väljaande tiitellehel kirjas, et trükis sisaldab „Laule ja fantaasiaid ... nagu neid õpetab Aberdeeni muusikakoolis muusikajuht TD”. See viitab asjaolule, et kogumiku pani tegelikult kokku Thomas Davidson (kelle nimi lisati täiendatud, 1666. aasta väljaandesse). Aastatel 1640–1675 oli Davidson muusikajuhiks New Aberdeeni Püha Nikolause kiriku muusikakoolis (šoti keeles Sang Schule ehk laulukool).
16. sajandil juhtisid seda kooli mitmed silmapaistvad muusikud, sealhulgas John Fethy, kes oli ilmselt mõnda aega välismaal õppinud ja töötanud (ehkki pole teada, kus täpselt). Hoolimata muusika ebakindlast positsioonist reformatsioonijärgsel Šotimaal õnnestus Aberdeenis muusikakooli alal hoida päris kaua. Alates 17. sajandi algusest toetas linn koguni kahte muusikakooli: Old Machar School´i Old Aberdeenis ja Musick Schole´i New Aberdeenis, millele viidatakse Forbesi trükises. Linnanõukogu määratluse järgi oli kooli eesmärgiks õpetada „muusikat, kombeid ja voorusi” ning õppekava keskendus lugemisele, kirjutamisele ja aritmeetikale, mida õpetati poistele lisaks muusikale.
Kuigi kogumiku tiitellehel on öeldud, et see sisaldab kolme-, nelja- või viiehäälseid laule, ilmus trükis tegelikult ainult ühehäälsete viisidega lauluraamat. Tõenäoliselt oli see mõeldud ka õppevahendiks, et arendada poiste noodilugemisoskust või aidata õppida tollal populaarsete, käsikirjaliselt levinud laulude viise. Lauludele eelnes ülimalt kokkuvõtlik sissejuhatus muusikateooriasse ja noodikirja, mis tugines Thomas Morley raamatule „A Plaine and Easie Introduction to Practicall Music” (1597).
Kogumiku „Songs and Fancies” repertuaar on mitmekesine, mõneti ajas tagasi vaatav. Selle kolmes väljaandes on kõrvuti meloodiad (ülemised hääled) 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse keerukatest polüfoonilistest lauludest juhtivate renessansiaja šoti luuletajate, sealhulgas Robert Aytouni, Alexander Montgomerie ja Alexander Scotti tekstidele ning lihtsad salmilaulud-ballaadid. Need sisaldavad ka hilise Elizabethi ajastu ja James I ajastu silmapaistvate inglise heliloojate, nagu Thomas Morley, Thomas Campioni ja John Dowlandi, laule, mitmeid neist on kohandatud uute tekstide järgi. Trükise lisaeesmärk näib olevat olnud Ühendkuningriigi kodusõdade-eelse vanema laululoomingu säilitamine, mis taas peegeldab Aberdeenis 17. sajandil valitsenud konservatiivset kultuuri. Kuid 1682. aasta väljaandesse otsustas koostaja (arvatavasti Louis de France, kes asus muusikakooli juhi ametisse pärast Thomas Davidsoni) lisada kuus Gastoldi itaaliakeelset laulu ning lisaks veel seitse ingliskeelset aariat.
Kõik käesoleval plaadil kõlavad laulud peale viimase sisalduvad Forbesi kogumiku esimeses trükis, millest on säilinud ainult üks eksemplar, see asub Californias Huntingtoni raamatukogus. Kuid mitmed laulud, näiteks tundeküllane „Joy to the person of my love”, esinevad kõigis kolmes väljaandes. See laul pidi olema 17. sajandil eriti populaarne, arvestades, et seda kohtab ka mitmetes teistes šoti allikates. Vaatamata kogumiku näiliselt ilmalikule loomusele on selles mitmed laulutekstid selgelt moraliseeriva tooniga. „Satan, my foe” on töötlus tuntud ballaadist „Fortune, my foe”, mida on teadaolevalt lauldud Inglismaal avalikel hukkamistel (kuigi arvatakse, et see laul pärineb Iirimaalt).
Kogumiku „Songs and Fancies” üks tähelepanuväärsemaid iseärasusi on see, kuidas seal esinevad ilma mingi selgituseta koos kaks keelt. Nii on seal šoti- kui ingliskeelsed laulud. Ehkki need keeled muutusid 18. sajandi algusest teineteisele aina lähedasemaks, peeti neid 17. sajandi keskpaigas veel selgelt äratuntavateks eri keelteks. Tegelikult säilis Aberdeenshire’is veel 20. sajandilgi omapärane murre (Doric), mida võib paiguti kuulda veel tänapäevalgi. Forbesi trükis, mis oli eeldatavasti suunatud tärkavale keskklassile ja peegeldas pigem muusikakooli kui kõrgklassi repertuaari, annab seega lisateavet ka kahe rahvakeele kooseksisteerimisest. Võrreldes tundmatute šoti autorite ballaadidega peegeldavad ingliskeelsed laulud nende loojate kogemusi rafineeritumate ja väljakujunenud poeetiliste vormidega, mis kogusid lautosaatega laulude trükiväljaannete näol aina suuremat populaarsust Londoni üha kasvaval muusikaturul. John Dowlandi peenetundeline „Awake, sweet love” põhineb õukonnagaljardil, milles iga järgneva salmi õrnalt laskuv meloodiajoonis annab edasi armastajate üha kasvavat lootust. Samamoodi peegeldab Thomas Campion oma laulu „What if a day, or a month” sekventsilistes fraasides luuleteksti ajalist relativismi, luues koheselt meeldejääva meloodia.
Kummaline on see, et kuigi Forbesi pealkiri viitab nii lauludele kui fantaasiatele, pole kolmes väljaandes ainsatki instrumentaalpala (kuigi muidugi võiks neid lugusid hõlpsasti ka pillidel mängida). Kõige levinumad Šoti koolides õpetatavad pillid olid tollal viola da gamba, lauto ja klavessiin. Sellest lähtudes esitab Mikko käesoleval plaadil lisaks laulude saatele ka rea improvisatsioone, mis heidavad kogumiku muusikalisele keelele pilgu 21. sajandi vaatenurgast.
Ehkki salvestisel kõlab vaid üsna väike osa kogumikust „Songs and Fancies”, pakub see siiski põnevat sissevaadet Euroopa muusikaajaloo ühte hämaramasse nurgakesse. Ja otsides vastuseid allikmaterjali poolt tõstatatud küsimustele, on siin püütud taastada üks võimalik nägemus sellest, mida Forbes ülistas kui „kuulsat vokaal- ja instrumentaalmuusika ilu” (‘famous Ornament of Vocall and Instrumentall Musick’), mis iseloomustas 17. sajandi keskpaiga keeristes vastu pidanud Aberdeeni muusikaelu.
***
Sopran Maria Valdmaa on saavutanud rahvusvahelise tuntuse kui hinnatud vana- ja nüüdismuusika esitaja ning annab regulaarselt kontserte koos mainekate kollektiividega nii Euroopas, USAs kui ka Aasias. Maria alustas lauluõpinguid klassikalise laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning jätkas neid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Rita Damsi ja Barbara Pearsoni juures. Bakalaureuseja magistrikraadi omandas ta samas kõrgkoolis barokklaulu erialal Jill Feldmani, Michael Chance’i ja Peter Kooij juhendamisel. Samuti on Maria täiendanud end mitmetel meistrikursustel ning süvendanud teadmisi 16.–17. sajandi muusika stilistikast Andrés Locatelli ja Fabio Bonizzoni käe all. Maria on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel barokklaulukonkurssidel, mh II koht konkursil „Premio Fatima Terzo” Itaalias (2013) ning II koht ja publikupreemia Händeli laulukonkursil Londonis (2014).
Olulisel kohal Maria repertuaaris on baroki- ja klassitsismiajastu suurvormid, nende seas Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, missa h-moll ja mitmed kantaadid; Mozarti „Reekviem”, Monteverdi „Vesprid” ning Händeli „Iisrael Egiptuses”, „Semele” ja „Aleksandri pidu”. Nüüdismuusika vallas esitab Maria tihti Pärdi muusikat, muuhulgas soprani soolot „Aadama passioonis”. Ta on teinud koostööd tuntud dirigentidega, nagu Tõnu Kaljuste, Kaspars Putniņš, Lars Ulrik Mortensen, John Butt, Thomas Zehetmair ja Andres Mustonen, ning esinenud solistina hinnatud kollektiividega, teiste seas ERSO, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga, Hong Kong Sinfonietta, Concerto Copenhagen, Hollandi Raadio Koor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks on Maria hinnatud kammermuusikuna: ansamblite Il Gardellino, Dunedin Consort, Vox Luminis, Madalmaade Bachiühing, Collegium 1704 ja Huelgas Ensemble koosseisus on ta üles astunud paljudes Euroopa ja USA mainekates kontserdisaalides.
Mikko Perkola on õppinud Päijät-Häme Konservatooriumis, Sibeliuse Akadeemias ja Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Ta on hinnatud kammermuusik — viola da gamba mängija ja laulja — ning on andnud kontserte ja salvestanud muusikat mitmel pool maailmas. Kriitikute erilise heakskiidu on pälvinud tema CDd Johann Sebastian Bachi kolme gambasonaadi (2008) ja François Couperini gambasüitidega (2011).
Mikko on mitmekülgne muusik ja huvitudes paljudest žanritest, suhtleb ta tihedalt jazz-, nüüdis- ja eksperimentaalmuusikute ning visuaalkunstnike ja tantsijatega. Sellest on sündinud ka koostöö saksofonimängija Jukka Perkoga ning ansambliga Quartet Ajaton. Oma soolokavas „Without the Name You Are Light” esitab Mikko hea sõbra Tomi Kontio luulet ja tema tekstidele loodud laule.
Mikko on andnud kontserte pagulaslaagrites ja sotsiaaltöökeskustes ning koos Soome Rahvusteatri ja Lahti Linnateatriga loonud osalusteatriprojekte kinnipeetavatega Soome vanglates.
Maria Valdmaa – sopran
Mikko Perkola – viola da gamba
1 Anonymous Joy to the person of my love 4:10
2 Anonymous In a garden so green 4:43
3 Anonymous Wo worth the time 3:44
4 Improvisation I 4:25
5 Anonymous Like as the lark 3:39
6 Anonymous When chyle cold age 2:18
7 Anonymous Satan, my foe, full of iniquity 5:56
8 Improvisation II 4:56
9 Anonymous Begone, sweet night 3:13
10 Anonymous You minor beauties of the night 2:15
11 John Dowland (1563–1626) Awake, sweet love 2:35
12 Improvisation III 2:30
13 Thomas Campion (1567–1620) What if a day, or a month 5:48
14 John Dowland Now, O now, I needs must part 2:37
15 Improvisation IV 3:18
***
Salvestatud 5.–7. jaanuaril 2020 Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal
CD teostus Tanel Klesment, AudioMaja
Konsultant Vitali Rozynko
Annotatsioon David Lee
Graafiline kujundus Kaire van der Toorn-Guthan
Fotod Toomas Volkmann
Bukleti toimetus Maria Valdmaa, Meeta Morozov
Produtsent Peeter Vähi
***
17. sajandi Euroopa peavoolu muusikaloos leiab Šotimaa mainimist vaid põgusalt. Ajal, mil kogu kontinendil – Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja ka otse lõunapiiri taga Inglismaal toimusid muusikaelus tormilised arengud, valitses Šotimaal üle saja aasta (Inglismaa ja Šotimaa ühendamisest 1603. aastal kuni Uniooni lepingu sõlmimiseni aastal 1707) muusikalises mõttes peaaegu et vaikus.
Kuigi 17. sajandi šotlased olid suhteliselt haritud ja kirjaoskajad, leidub siiski mitu põhjust, miks muusikal riigi ajaloos mõne teise Euroopa maaga võrreldes nii vähetähtis roll oli. Esiteks, pärast 1560. aasta reformatsiooni muutus Šotimaa kalvinistlik kirik keerukamat laadi kirikumuusika suhtes aina tõrksamaks. Mitmed kiriklikud institutsioonid, mis olid traditsiooniliselt koolitanud ning palganud professionaalseid lauljaid ja muusikuid, saadeti laiali või muutusid marginaalseks. Teiseks, pärast seda, kui Šotimaa kuningas James VI sai Inglismaal kuningas James I-ks ja kolis oma õukonna Edinburghist Londonisse (leides, et inglise kirik on rohkem kooskõlas tema absolutistlike hoiakutega), lahkusid ka paljud silmapaistvad muusikud. Kolmandaks, kuigi on mõningaid tõendeid selle kohta, et üksikutes Šotimaa keskustes tehti muusikat üsna kõrgel tasemel, oli turg siiski niivõrd väike, et muusika kirjastamine ei saanud Šotimaal hoogu sisse ning pilt, mille säilinud käsikirjalised allikad meile loovad, on paratamatult mõnevõrra ähmane ja lünklik.
Üks olulisemaid säilinud allikaid on Aberdeenis ilmunud laulude kogumik „[Cantus], Songs and Fancies” (1662), kirjastajaks John Forbes, kes oli nii ülikooli kui linna trükkal, ja tema poeg. Forbesi kogumik oli esimene – ja tegelikult ainus – ilmaliku muusika kogu, mis Šotimaal 17. sajandil trükiti. Selle täiendatud uustrükid ilmusid 1666 ja 1682. Segaseks on jäänud asjaolu, kumb John Forbes vastutas kogumiku esmatrüki ilmumise eest, sest nii isa kui poja nimi oli John. Aastal 1662 maksis linnavolikogu vanemale Forbesile välja sada šoti merki (hõbemünti). 1682. aasta väljaande eessõnas mainis aga noorem Forbes, et tal on olnud rõõm seda raamatut esitleda „juba kahel varasemal korral, mõned aastad tagasi”.
Igal juhul saab selle trükise tähendusest kõige paremini aru Aberdeeni tollase kultuurielu valguses. Hilisemal ajal rohkem tuntud kui Suurbritannia nafta- ja gaasitööstuse süda, on Aberdeen ajalooliselt olnud värvikas muusikaelu ja teadustegevuse keskus.
17. sajandi alguses oli see suhteliselt väike, umbes 10 000 elanikuga linnake koduks kahele ülikoolile (King’s College ja Marischal College), mis hiljem ühinesid Aberdeeni ülikooliks. Aberdeen asub Šotimaa kirdeosas, kaugel teistest keskvööndisse koondunud linnadest ja vanadest ülikoolidest. Reformatsiooni põhimõtted juurdusid seal aeglaselt. Tõepoolest, on palju viiteid sellele, et katoliiklus püsis linnas ka 17. sajandil ning mitmed kirikud hoidsid elus vanu muusikalisi traditsioone. Kui enamik Šotimaa 17. sajandi presbüterlaste kogudusi piirdus meetriliste psalmide laulmisega kaheteistkümnel kõigile teada-tuntud tavalisel viisil (Common Tunes), on mitmeid tõendeid selle kohta, et Aberdeenis jätkus muusika viljelemine kõrgemal tasemel kuni sajandi lõpukümnenditeni.
Ehkki Aberdeeni laulukogumikku on kõige sagedamini seostatud selle trükkija nimega, on 1662. aasta väljaande tiitellehel kirjas, et trükis sisaldab „Laule ja fantaasiaid ... nagu neid õpetab Aberdeeni muusikakoolis muusikajuht TD”. See viitab asjaolule, et kogumiku pani tegelikult kokku Thomas Davidson (kelle nimi lisati täiendatud, 1666. aasta väljaandesse). Aastatel 1640–1675 oli Davidson muusikajuhiks New Aberdeeni Püha Nikolause kiriku muusikakoolis (šoti keeles Sang Schule ehk laulukool).
16. sajandil juhtisid seda kooli mitmed silmapaistvad muusikud, sealhulgas John Fethy, kes oli ilmselt mõnda aega välismaal õppinud ja töötanud (ehkki pole teada, kus täpselt). Hoolimata muusika ebakindlast positsioonist reformatsioonijärgsel Šotimaal õnnestus Aberdeenis muusikakooli alal hoida päris kaua. Alates 17. sajandi algusest toetas linn koguni kahte muusikakooli: Old Machar School´i Old Aberdeenis ja Musick Schole´i New Aberdeenis, millele viidatakse Forbesi trükises. Linnanõukogu määratluse järgi oli kooli eesmärgiks õpetada „muusikat, kombeid ja voorusi” ning õppekava keskendus lugemisele, kirjutamisele ja aritmeetikale, mida õpetati poistele lisaks muusikale.
Kuigi kogumiku tiitellehel on öeldud, et see sisaldab kolme-, nelja- või viiehäälseid laule, ilmus trükis tegelikult ainult ühehäälsete viisidega lauluraamat. Tõenäoliselt oli see mõeldud ka õppevahendiks, et arendada poiste noodilugemisoskust või aidata õppida tollal populaarsete, käsikirjaliselt levinud laulude viise. Lauludele eelnes ülimalt kokkuvõtlik sissejuhatus muusikateooriasse ja noodikirja, mis tugines Thomas Morley raamatule „A Plaine and Easie Introduction to Practicall Music” (1597).
Kogumiku „Songs and Fancies” repertuaar on mitmekesine, mõneti ajas tagasi vaatav. Selle kolmes väljaandes on kõrvuti meloodiad (ülemised hääled) 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse keerukatest polüfoonilistest lauludest juhtivate renessansiaja šoti luuletajate, sealhulgas Robert Aytouni, Alexander Montgomerie ja Alexander Scotti tekstidele ning lihtsad salmilaulud-ballaadid. Need sisaldavad ka hilise Elizabethi ajastu ja James I ajastu silmapaistvate inglise heliloojate, nagu Thomas Morley, Thomas Campioni ja John Dowlandi, laule, mitmeid neist on kohandatud uute tekstide järgi. Trükise lisaeesmärk näib olevat olnud Ühendkuningriigi kodusõdade-eelse vanema laululoomingu säilitamine, mis taas peegeldab Aberdeenis 17. sajandil valitsenud konservatiivset kultuuri. Kuid 1682. aasta väljaandesse otsustas koostaja (arvatavasti Louis de France, kes asus muusikakooli juhi ametisse pärast Thomas Davidsoni) lisada kuus Gastoldi itaaliakeelset laulu ning lisaks veel seitse ingliskeelset aariat.
Kõik käesoleval plaadil kõlavad laulud peale viimase sisalduvad Forbesi kogumiku esimeses trükis, millest on säilinud ainult üks eksemplar, see asub Californias Huntingtoni raamatukogus. Kuid mitmed laulud, näiteks tundeküllane „Joy to the person of my love”, esinevad kõigis kolmes väljaandes. See laul pidi olema 17. sajandil eriti populaarne, arvestades, et seda kohtab ka mitmetes teistes šoti allikates. Vaatamata kogumiku näiliselt ilmalikule loomusele on selles mitmed laulutekstid selgelt moraliseeriva tooniga. „Satan, my foe” on töötlus tuntud ballaadist „Fortune, my foe”, mida on teadaolevalt lauldud Inglismaal avalikel hukkamistel (kuigi arvatakse, et see laul pärineb Iirimaalt).
Kogumiku „Songs and Fancies” üks tähelepanuväärsemaid iseärasusi on see, kuidas seal esinevad ilma mingi selgituseta koos kaks keelt. Nii on seal šoti- kui ingliskeelsed laulud. Ehkki need keeled muutusid 18. sajandi algusest teineteisele aina lähedasemaks, peeti neid 17. sajandi keskpaigas veel selgelt äratuntavateks eri keelteks. Tegelikult säilis Aberdeenshire’is veel 20. sajandilgi omapärane murre (Doric), mida võib paiguti kuulda veel tänapäevalgi. Forbesi trükis, mis oli eeldatavasti suunatud tärkavale keskklassile ja peegeldas pigem muusikakooli kui kõrgklassi repertuaari, annab seega lisateavet ka kahe rahvakeele kooseksisteerimisest. Võrreldes tundmatute šoti autorite ballaadidega peegeldavad ingliskeelsed laulud nende loojate kogemusi rafineeritumate ja väljakujunenud poeetiliste vormidega, mis kogusid lautosaatega laulude trükiväljaannete näol aina suuremat populaarsust Londoni üha kasvaval muusikaturul. John Dowlandi peenetundeline „Awake, sweet love” põhineb õukonnagaljardil, milles iga järgneva salmi õrnalt laskuv meloodiajoonis annab edasi armastajate üha kasvavat lootust. Samamoodi peegeldab Thomas Campion oma laulu „What if a day, or a month” sekventsilistes fraasides luuleteksti ajalist relativismi, luues koheselt meeldejääva meloodia.
Kummaline on see, et kuigi Forbesi pealkiri viitab nii lauludele kui fantaasiatele, pole kolmes väljaandes ainsatki instrumentaalpala (kuigi muidugi võiks neid lugusid hõlpsasti ka pillidel mängida). Kõige levinumad Šoti koolides õpetatavad pillid olid tollal viola da gamba, lauto ja klavessiin. Sellest lähtudes esitab Mikko käesoleval plaadil lisaks laulude saatele ka rea improvisatsioone, mis heidavad kogumiku muusikalisele keelele pilgu 21. sajandi vaatenurgast.
Ehkki salvestisel kõlab vaid üsna väike osa kogumikust „Songs and Fancies”, pakub see siiski põnevat sissevaadet Euroopa muusikaajaloo ühte hämaramasse nurgakesse. Ja otsides vastuseid allikmaterjali poolt tõstatatud küsimustele, on siin püütud taastada üks võimalik nägemus sellest, mida Forbes ülistas kui „kuulsat vokaal- ja instrumentaalmuusika ilu” (‘famous Ornament of Vocall and Instrumentall Musick’), mis iseloomustas 17. sajandi keskpaiga keeristes vastu pidanud Aberdeeni muusikaelu.
***
Sopran Maria Valdmaa on saavutanud rahvusvahelise tuntuse kui hinnatud vana- ja nüüdismuusika esitaja ning annab regulaarselt kontserte koos mainekate kollektiividega nii Euroopas, USAs kui ka Aasias. Maria alustas lauluõpinguid klassikalise laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning jätkas neid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Rita Damsi ja Barbara Pearsoni juures. Bakalaureuseja magistrikraadi omandas ta samas kõrgkoolis barokklaulu erialal Jill Feldmani, Michael Chance’i ja Peter Kooij juhendamisel. Samuti on Maria täiendanud end mitmetel meistrikursustel ning süvendanud teadmisi 16.–17. sajandi muusika stilistikast Andrés Locatelli ja Fabio Bonizzoni käe all. Maria on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel barokklaulukonkurssidel, mh II koht konkursil „Premio Fatima Terzo” Itaalias (2013) ning II koht ja publikupreemia Händeli laulukonkursil Londonis (2014).
Olulisel kohal Maria repertuaaris on baroki- ja klassitsismiajastu suurvormid, nende seas Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, missa h-moll ja mitmed kantaadid; Mozarti „Reekviem”, Monteverdi „Vesprid” ning Händeli „Iisrael Egiptuses”, „Semele” ja „Aleksandri pidu”. Nüüdismuusika vallas esitab Maria tihti Pärdi muusikat, muuhulgas soprani soolot „Aadama passioonis”. Ta on teinud koostööd tuntud dirigentidega, nagu Tõnu Kaljuste, Kaspars Putniņš, Lars Ulrik Mortensen, John Butt, Thomas Zehetmair ja Andres Mustonen, ning esinenud solistina hinnatud kollektiividega, teiste seas ERSO, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga, Hong Kong Sinfonietta, Concerto Copenhagen, Hollandi Raadio Koor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks on Maria hinnatud kammermuusikuna: ansamblite Il Gardellino, Dunedin Consort, Vox Luminis, Madalmaade Bachiühing, Collegium 1704 ja Huelgas Ensemble koosseisus on ta üles astunud paljudes Euroopa ja USA mainekates kontserdisaalides.
Mikko Perkola on õppinud Päijät-Häme Konservatooriumis, Sibeliuse Akadeemias ja Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Ta on hinnatud kammermuusik — viola da gamba mängija ja laulja — ning on andnud kontserte ja salvestanud muusikat mitmel pool maailmas. Kriitikute erilise heakskiidu on pälvinud tema CDd Johann Sebastian Bachi kolme gambasonaadi (2008) ja François Couperini gambasüitidega (2011).
Mikko on mitmekülgne muusik ja huvitudes paljudest žanritest, suhtleb ta tihedalt jazz-, nüüdis- ja eksperimentaalmuusikute ning visuaalkunstnike ja tantsijatega. Sellest on sündinud ka koostöö saksofonimängija Jukka Perkoga ning ansambliga Quartet Ajaton. Oma soolokavas „Without the Name You Are Light” esitab Mikko hea sõbra Tomi Kontio luulet ja tema tekstidele loodud laule.
Mikko on andnud kontserte pagulaslaagrites ja sotsiaaltöökeskustes ning koos Soome Rahvusteatri ja Lahti Linnateatriga loonud osalusteatriprojekte kinnipeetavatega Soome vanglates.
Доставка 1-3 рабочих дня
Клубная цена:
17,99 €
Цена:
17,99 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
Формат
CD
Дата добавления
01.11.2020
Pазмеры
125x142
Kод продукта
4742229006031
Штрихкод
4742229006031