Prantsuse fennougrist Eva Toulouze käis esimest korda Udmurdimaal 1990. aastate alguses, mil arvukate relvatehaste tõttu varem Lääne inimeste jaoks suletud maa pisut avanema hakkas, ja jätkas külaskäike pea kolme aastakümne vältel. Selles raamatus on tegemist mitte maa, vaid pigem maadega, sest lisaks Udmurdi Vabariigile tutvustab autor isiklike mälestuste ja muljete, teadusartiklite ja välitööpäevikute toel ka udmurtide asualasid Baškortostanis ja Tatarstanis – ning sedakaudu meie hõimurahva vaimset ilma. Autori ees avanesid tänu usalduslikele isiklikele suhetele iidsed usutavad ja surmaga seotud rituaalid, mis on eelkõige ida pool tänapäevalgi täiesti elujõulised. Eva Toulouze (snd 1956 Roomas itaallannast ema ja portugallasest isa lapsena) on Prantsuse antropoloog, kes on pühendunud soome-ugri kultuuride uurimisele. Keskhariduse omandas ta Lissaboni prantsuse koolis ja jätkas õpinguid Pariisis, esmalt Politoloogia Instituudis ning seejärel Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis (INALCO), kus õppis ungari ja soome keelt. Doktorikraadi kaitses ta 2002. aastal. 1991 hakkas ta õpetama Tartu Ülikoolis, esmalt prantsuse filoloogia erialal, 2007. aastast etnoloogia õppetoolis. Samal aastal sai temast ka INALCO dotsent, alates 2014 fennougristika professor. Tema teaduslikud huvid on laiahaardelised – näiteks on ta teinud välitöid Lääne-Siberis metsaneenetsite juures, kuid viimasel ajal on ta uurinud peamiselt traditsioonilist udmurdi kultuuri ja ontoloogiat ning udmurdi kirjandust.