Oled siin:
Esileht
Raamatud
Eestikeelsed raamatud
Keeled ja sõnastikud
Sõnastikud
Kreeka- eesti sõnaraamat
Kreeka- eesti sõnaraamat
Autor
Tõnis Lepiku
Tarne 7 tööpäeva
Klubihind:
46,95 €
Hind:
46,95 €
-0%
Saadavus kauplustes
Jaga
Keeleteadlane Francisco Adrados öelnud: „Kõiki keeli võib pidada krüpto-kreeka keelteks,
rikkalike laenudega kõikide keelte emalt – kreeka keelest.“
Ainult kreeka keel väljendab kahte sorti elu ja armastust. Meie eesti keeles ei saagi teisiti
öelda, meil on elu jaoks ainult üks sõna, kreeklastel on selge vahe ζωή ja βίος tähenduse
vahel nagu ka armastuse puhul αγάπη ja έρωτας vahel.
Keeleteadlased on iseloomustanud kreeka keelt kui kontseptuaalset, mitte semantilist
nagu on paljud teised maailma keeled. Saksa füüsik Verner Heisenberg on öelnud, et
kreeka keele uurimine on tema jaoks olnud kõige suurem vaimne harjutus – selles keeles
on sõna ja selle kontseptuaalse sisu vahel kõige täiuslikum vastavus.
Kreeka keelt on võrreldud ka muusikaga. Prantsuse kirjanik Jacques Lacarier kirjeldas
oma reisi Kreekasse nii: „Kuulsin neid inimesi rääkimas keeles, mis oli minu jaoks harmooniline
aga tundmatu muusika. See teekond „kodumaale“ – kõigi mõistete ema juurde
– paljastas mulle tundmatu esivanema, kes rääkis keelt nii kaugest minevikust, mis
ometi oli kõla poolest nii tuttav. Ma olin pahviks löödud justnagu oleks mulle ühel õhtul
öeldud, et mu ema või isa pole mu pärisvanemad, kes mu ilmale tõid.“
Ajaloolane Gibbon on märkinud, et kreeka keele näol on tegemist musikaalse ja viljaka
keelega, mis annab keha filosoofilistele abstraktsioonidele ja hinge meelte objektidele.
Kui rooma kodanikud kuulsid esimest korda Roomas kreeka kõnemehi rääkimas, astusid
nad imetledes ligi kuulama neid „kes laulsid nagu ööbikud“. Kreeklasi kuulama jäid ka
need, kes kreeka keelt ei mõistnud. Horatius on öelnud: „Kreeka rass on sündinud soosituna,
neile on antud ilusakõlaline muusikaline keel.“
Kreeklased olid esimesed, kes lõid n-ö meta-keele. Keele, mis rääkis keelest – loodi
grammatika, mõisted ja reeglid, mille abil õpetada keelt. Platoni teost „Kratylos – nimede
õigsus“ on nimetatud „etümoloogia evangeeliumiks“.
Meie oma keeles kohtame kõige rohkem kreeka keelseid sõnu teaduses ja meditsiinis.
Kes meist ei tunneks sõnu nagu pedagoog, onkoloog, müokardiit, füsioteraapia jt. Igapäevases
kasutuses olevad kreeka sõnad nagu nostalgia või kaos, on nii harjumuspärased,
et sageli ei mõeldagi nende päritolule.
Õppige seda imelist ja erilist keelt, mis ei sarnane ühegi teise keelega maailmas, kuid mis
ometi on rikastanud keeli ja tulnud appi seal, kus endal sõnadest puudu tuleb.
rikkalike laenudega kõikide keelte emalt – kreeka keelest.“
Ainult kreeka keel väljendab kahte sorti elu ja armastust. Meie eesti keeles ei saagi teisiti
öelda, meil on elu jaoks ainult üks sõna, kreeklastel on selge vahe ζωή ja βίος tähenduse
vahel nagu ka armastuse puhul αγάπη ja έρωτας vahel.
Keeleteadlased on iseloomustanud kreeka keelt kui kontseptuaalset, mitte semantilist
nagu on paljud teised maailma keeled. Saksa füüsik Verner Heisenberg on öelnud, et
kreeka keele uurimine on tema jaoks olnud kõige suurem vaimne harjutus – selles keeles
on sõna ja selle kontseptuaalse sisu vahel kõige täiuslikum vastavus.
Kreeka keelt on võrreldud ka muusikaga. Prantsuse kirjanik Jacques Lacarier kirjeldas
oma reisi Kreekasse nii: „Kuulsin neid inimesi rääkimas keeles, mis oli minu jaoks harmooniline
aga tundmatu muusika. See teekond „kodumaale“ – kõigi mõistete ema juurde
– paljastas mulle tundmatu esivanema, kes rääkis keelt nii kaugest minevikust, mis
ometi oli kõla poolest nii tuttav. Ma olin pahviks löödud justnagu oleks mulle ühel õhtul
öeldud, et mu ema või isa pole mu pärisvanemad, kes mu ilmale tõid.“
Ajaloolane Gibbon on märkinud, et kreeka keele näol on tegemist musikaalse ja viljaka
keelega, mis annab keha filosoofilistele abstraktsioonidele ja hinge meelte objektidele.
Kui rooma kodanikud kuulsid esimest korda Roomas kreeka kõnemehi rääkimas, astusid
nad imetledes ligi kuulama neid „kes laulsid nagu ööbikud“. Kreeklasi kuulama jäid ka
need, kes kreeka keelt ei mõistnud. Horatius on öelnud: „Kreeka rass on sündinud soosituna,
neile on antud ilusakõlaline muusikaline keel.“
Kreeklased olid esimesed, kes lõid n-ö meta-keele. Keele, mis rääkis keelest – loodi
grammatika, mõisted ja reeglid, mille abil õpetada keelt. Platoni teost „Kratylos – nimede
õigsus“ on nimetatud „etümoloogia evangeeliumiks“.
Meie oma keeles kohtame kõige rohkem kreeka keelseid sõnu teaduses ja meditsiinis.
Kes meist ei tunneks sõnu nagu pedagoog, onkoloog, müokardiit, füsioteraapia jt. Igapäevases
kasutuses olevad kreeka sõnad nagu nostalgia või kaos, on nii harjumuspärased,
et sageli ei mõeldagi nende päritolule.
Õppige seda imelist ja erilist keelt, mis ei sarnane ühegi teise keelega maailmas, kuid mis
ometi on rikastanud keeli ja tulnud appi seal, kus endal sõnadest puudu tuleb.
Tarne 7 tööpäeva
Klubihind:
46,95 €
Hind:
46,95 €
-0%
Saadavus kauplustes
Jaga
Raamatu formaat
Pehmekaaneline
Autor
Tõnis Lepiku
Keel
Eesti
Kirjastus
Atlex
Lisamise aeg
29.08.2022
Ilmumisaasta
2022
Leheküljed
208
Mõõdud
240x170x10
Tootekood
9789916620182
Ribakood
9789916620182