Trinidadi-briti kirjanik Sir V. S. Naipaul, kellele Nobeli kirjanduspreemia omistati 2001. aastal kui „mahavaikitud“ teemade autorile, on paraku eesti lugejale vähetuntud. Romaan „Jõekäärus“ (1979) püüab täita seda lünka. Teos, mis meenutab mõnevõrra J. Conradi kuulsat romaani „Pimeduse süda“, viib lugeja Aafrika südamesse, ühe uue riigi väikelinna, mis asub suure, äratuntavalt Kongo jõe ääres. Autor keskendub poliitiliste emigrantide elule, nende kaasamisele selle riigi arengusse, mida autor vaatleb pessimistliku pilguga, teades juba ette, et ilmselt ei suudeta vältida laialdast korruptsiooni ning demokraatlikest väärtustest lahtiütlemist.