Jaan Ojaver on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, mitmekülgne geenius: siirusfilosoof, maalikunstnik ja kirjanik. Käesolev on kõigi aegade jutukogu – looduse ilu, masinad, ühiskondlikud suhted, tunded, tundevirvendused ning tundetaak. Jaan Ojaveri poeetiline proosa ühendab endas Juhan Liivi ja Jüri Ehlvesti parimad omadused, absoluutne tase, koostas (:)õpetaja. * KOER ANIMI See hommik erines pisut teistest. Juba ärgates oli Tal kummaline tunne, et midagi olulist on tegemata ja et tänasel päeval peab see asi tehtud saama. Nimelt tekkis eelmisel päeval koera söötes Ta hinge kummaline rahutus, et midagi on valesti või puudu. Just. Koeral polnud nime. Tegelikult oli see tunne tekkinud juba varem, õhtuti teleri ees, kui Ta kõrvu kostsid järjepidevalt kaunid ja erutavalt uued sõnad ning väljendid, mida lausa orgastilise häälevärinaga lausuti. Sõnad nagu: nahalähedane, vaid Sinule mõeldes, üha nahalähedasemalt, rohujuuretasandil, poodlema, njuu for juu ja paljud teised. *