Kui 2015. aasta teatrit käsitlenud aastaraamat oli üles ehitatud ebatraditsiooniliselt teatritegijate ja -kriitikute dialoogidele, siis seekordse Teatrielu toimetajad Madli Pesti ja Tambet Kaugema otsustasid pöörduda tagasi tavapärase aastaülevaate vormi juurde, milles tuuakse esile 2016. aastal tehtud teatri mõjusamad lavastused ja rollid ning silmatorkavamad sündmused ja suundumused. Teada tõde, et teater ei kulge enamasti kalendriaastate vaheldumise taktis, vaid tendentsid ja nende vaheldumine tulevad selgemalt esile mitme aasta-hooaja või veel pikema aja lõikes. Seetõttu vaadatakse ka seekordse Teatrielu mitmeski artiklis 2016. aasta taustal pikemalt tagasi. Ene Paaver vaatleb aastatel 2011–2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid ning Mihkel Seeder annab ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel. 2016. aastal lastele ja noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab Eva-Liisa Linder ning Liisi Aibel toob esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ning tuleb minna uuele ringile. Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest. Pille-Riin Purje võtab põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel. Kerri Kotta vaatleb kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heili Einasto võrdleb „Onegini“ ja „Luikede järve“ balletilavastusi Estonias ja San Francisco Balletis. Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel. Kogumiku lõpetab Toomas Petersoni artikkel „Statistikast ja Eesti haldusjaotusest“ ning 2016. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur). Teatrielu 2016 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur. Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.