Ingliskeelses kogumikus uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist. Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks. Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale. The volume sets out to explicate the phenomenon of conflict in dialogue with Juri Lotman’s semiotics of culture. Through theoretical investigations and case studies, the authors in this volume contribute to the illumination of the semiotic nature of conflict through a Lotmanian lens. While Lotman didn´t provide a systematic theory of conflict, his ideas on the incompatibility of codes, untranslatability, stereoscopicity, semiotic resistance between communication partners, misunderstanding as conversation in non-identical languages and tension between opposing structural poles inside a semiotic system offer a rich foundation for the understanding of cultural and social conflict. The volume also contains the first English translations of three essays written by Lotman in the early 1990s, when the collapse of the USSR provoked new hopes as well as new conflicts. The diverse nature of the perspectives developed in the studies gathered here shows that Lotman’s ideas have the theoretical scope and versatility to inform a multifaceted approach to the analysis of conflict as well as providing some much-needed reflection on our current turbulent times.