„See uluja tuul” koondab endasse kolm Grööni luuletajat, kelle karakterid on loonud Ameerika kirjanik ja tõlkija David R. Slavitt. Läbi nende autorite kirjeldab ta „rohelise maa” argipäeva ja mütoloogiat ning otsib ühenduslülisid tänase ja möödaniku vahel. Kirjandusliku kurioosumi – ja etnoloogilise eksperimendina sündinud raamat toob meieni üdini eheda pildi karmi ja külma Arktika vaimsest sügavusest. Luuletusi täiendavad Mathura illustratsioonid. * Et küttida karu, pead ka ise karuks saama. Ei või mõelda nagu inimene, sa pead käituma niisamuti kui karu. Et küttida karibuud, pead mõneks ajaks karibuuks saama. Ja põhjapõdrakarjaks, morsaks, hülgeks samamoodi. Küti vaim peab vormima end looma vaimu järgi. Sest nii on aus. Noortel meestel kulub palju aega, et säärane oskus selgeks saada. Aga ükskord läheb see neil korda, mõnel rohkem, mõnel vähem. Mis on raskem ja mida õpitakse hoopis kauem, on ent see, kuidas pärast jahti jälle küla juurde tagasi tulla ja olla taas inimene, ülenduda – või ehk alanduda – uuesti selleks, mis enne oldi, selleks, mis me kõik oleme.