Nendes projektides on tähtsad laste ja meeskonna kaasatus, päriselulisus, keskkonnasäästlik mõtteviis, kogukonna kaasatus (lapsevanemad, teised rühmad ja lasteaia töötajad, ümbruskonna asutused). Iga projekti juures on välja toodud selle umbkaudne kestus, keskne idee, seos õppekavaga ja oodatavad tulemused, projekti kirjeldus ja tegevused. Iga õpetaja tahab näha sirgumas kaasamõtlevaid, aktiivseid ja koostöövõimelisi lapsi. Kuigi projektõpe on ajamahukas ning nõuab ettevalmistamist, mitmekülgse õpikeskkonna loomist ja õppeprotsessi dokumenteerimist, on see kõik seda väärt! Mis on rollimäng? Vähestele huvilistele pinget pakkuv subkultuur? Päriselus vajaliku vastutuse võtmise eest põgenemine? Meelelahutuslik asendustegevus vastukaaluks tõsiste probleemide lahendamisele? Allergiline talumatus halli reaalsuse vastu? Või on see hoopis võimalus praktiseerida olukorra hindamist ja selle hinnangu põhjal tegutsemist? Võimalus arendada oma loovust ja fantaasiat, arendada suhtlemisoskust ja meeskonnatöö oskusi, omandada uusi teadmisi ning tegeleda füüsilise treeninguga? Võimalus õpetada noori inimesi nii, et nad innukalt asja juures olles esialgu arugi ei saa, et tegelevad õppimisega? Selles raamatus räägin enda sattumisest rollimängude maailma õpetajatöö ja õpetamise kaudu. Pärast kümneaastast kogemust olen kindel, et mängimine on igas vanuses inimeste jaoks kõige loomulikum tegevus ja sobib hästi uute teadmiste omandamisele kaasa aitama.