„Jonnijoru jätke heaga maha!“ Isa vibutas nimetissõrmega trepimademe suunas. „Siia, maakoju!“ Lastele karm käsk kätte antud, sõidab perekond talveks ära linnakoju. Aga Jonn jääbki maamajja, kus tema muutlik meel puhub elu sisse uutele sõpradele: talutuppa lauale unustatud Kukeaabitsale ja Punasele Hanesulepeale, maja all elavale vahvale rotiperele, kurjale Metskassile ja jõulukinkidega ajahädas olevatele päkapikkudele. Koos uue sõpruskonnaga lahendatakse ka Punase Hanesulepea saladus ning tõdetakse, et nagu armastus, on sõpruski nagu Kuu: kui see ei kasva, siis see kahaneb.