Briti koomiku Bob Mortimeri ilukirjanduslik debüütteos „Mandariinimõistatus“ on absurdirohke mõrvamüsteerium, kus pole ei elu ega surma mitte ülearu tõsiselt võetud. Gary Thorn on tagasihoidlik advokaadibüroo assistent. Öelda, et ta näeb välja tähelepandamatu, ei ole just õige, ent „silmatorkav“ pole tema iseloomustamiseks ehk ka mitte see päris õige sõna. Olles kaks korda juristieksamil läbi kukkunud, saab ta büroos ainult kõige lihtsamaid ülesandeid, aga ta on rahul. Ehkki – ellu veidi tasakaalu ja optimismi süstida ei teeks paha. Muidugi läheb kõik hoopis teisiti. Ühel õhtul kutsub eradetektiiv Brendan Gary pubisse pindile õllele. Kohtumine lõpeb enne, kui see õieti alata on jõudnud, aga Gary taskusse on libistatud miski, mis tema halli elu segi lööb. Nüüd on vaja ära süüa see supp, kuhu on segatud mõrv ja salapärane naine, kes sõidab punase-valgetriibulise jalgrattaga ja on jätnud Garyle sel saatuslikul õhtul pubis raamatu pealkirjaga „Mandariinimõistatus“. See on tõesti mõistatus. Loos on lisaks omajagu jaburust ja vürtsi nagu isemonoloogid oravaga, nõgeseravi, rassistist Klouniking või detektiivist sokifanaatik, kui nimetada mõnda.