Kunagi ma räägin oma emast
…
„Igal perekonnal on oma saladus. Midagi, mida varjame, millest ei tohi kõnelda. Just sellepärast võtab selline saladus tähtsa koha meie elus, ka siis kui me üksikasju ei tea või ei mäleta. Praegu avan ukse sellesse, mida ema varjas.“
Esmapilgul on tegu ühe inimese sügava ülestunnistusega sellest kuidas me saame hakkama oma „peresaladustega“ – antud juhul rämpsukogujast pereliikmega koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Sügavamal vaatlusel aga kerkib esile hulgaliselt ootamatuid allegooriaid ja viiteid tänapäeva suurtele teemadele nagu isikuvabadus, naisõiguslus, peresisesed rollimudelid, tarbimishullus kui omamoodi rämpsukogumine, konnatiigi-ühiskond, jne.
Läbi müüdud!