Raamatus on pereliikmete mälestused 21 Eesti vaimulikust, kes teenisid kogudusi nõukogude okupatsiooni ajal. Survele ja vaenule vaatamata töötasid nad väsimatu innu, leidlikkuse ja julgusega, jäädes kindlaks usule armastavasse Jumalasse. Nende töö kaudu kogetud õnnistus on toetanud peresid ja kogukondi, ulatudes nõnda tänapäevani. „Selle asemel, et kurta asjade üle, mis on keelatud, tuleb esmalt ära teha see, mis on lubatud. Kui siis veel aega ja jaksu üle jääb, kasutagu seda igaüks, nagu oskab. Kui muud ei oska, siis kurtku.” (Eduard Salumäe)