Aastatuhandete hämarusest pärinev eepos avaldus nüüdisilmale pärast Mesopotaamia kiilkirja mõistatamist 19. sajandil. Teose alged ulatuvad varasesse Sumerisse, lõplik teisend kujunes umbes 650 e.m.a ja säilus savitahvleil Assüüria pealinna Niinive varemeis, paigas, mis ikka veel kajastub rahutuis päevauudistes. Eepos oli tuntud ja hinnatud arvukais iidseis Lähis-Ida keelkondades ja kultuurides, eriti sumeri, akkadi, babüloonia ja hetiidi orbiidis. Nimikangelane on oma laadis esimene, põlistus aga järelpõlves Achilleusest ja Odysseusest Kalevipojani ja Karutapjani, arvukais „igaviku otsijais“ sangareis läbi aegade. Teos on maailmakirjanduse esmasaavutus, ainulaadne ja õpetlik ka eesti lugejale, võimalikult ka neile, keda on kunagi peibutanud eesti pseudoteaduse „Kilgamehe“ kentsakad eksirännud. Jaan Puhvel