Peaksid teadma, et teadja elab tegutsemise läbi, mitte tegutsemisest mõeldes ega mõeldes sellest, mida ta mõtleb, kui ta on tegutsemise lõpetanud. Teadja valib raja südamega ja järgib seda. Ja siis ta näeb ja teab. Niisugusena teadja püüdleb, higistab ja ähib, ning kui teda vaadelda, on ta nagu iga tavaline inimene, välja arvatud see, et tema elu narrus on kontrolli all. Miski ei ole tähtsam kui mistahes muu ja teadja valib ükskõik missuguse toimingu ja viib selle täide, nagu oleks see talle tähtis... Ja siiski ta teab, et see ei ole tähtis, nii et kui ta on sooritanud oma teod, taandub ta rahus. Kas tema teod olid head või halvad, töötasid või mitte, ei ole mingil viisil tema mure...