EST Baltic Extra Eesti, Läti ja Leedu – Baltimaad – on suuremale osale maailmale kolm sisuliselt eristamatut väikeriiki. Geopoliitilise terminina on „Baltikum“ kinnistunud alles 20. sajandil. Kolme riigi varasem aja- ja kultuurilugu erineb mitmel tasandil. Ehk ongi see trots väljastpoolt seatud ühtlustava lihtsustuse vastu, et kipume eeskujusid otsima ikka kuskilt kaugemalt ja kohalikke kalduvusi käsitlema ainult oma riigi piires. Ärevad ajad aga ühendavad ja ärgitavad väliste määratluste kõrval ka iseennast oma identiteeti mõtestama ja avastama. Enesemääratlemise püüdlusi märgivad nii uuesti üles riputatud baltisaksa aadliperede vapid Tallinnas riiklikus esindushoones (lk 100) kui ka Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse 2000. aastate räpase realismi neutraliseerimine (lk 84). Geopoliitilises plaanis on kolmel Balti riigil iseärasus: Eesti, Läti ja Leedu on ainsad riigid, mis kuulusid Nõukogude Liitu – olles pärast teist maailmasõda okupeeritud – ja on tänaseks päevaks nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed. Balti riikide piir on ühtlasi Euroopa Liidu ja demokraatlike väärtusi kandva ühiskonna piir. Francisco Martínez kirjeldab elu piiril kui serval seismist, kus on võimendatud nii erinevused kui ka kokkupuuted (lk 64). Selle olukorra füüsilisest tegelikkusest – taradest, Tšehhi siilidest, betoonplokkidest – ja selle mõjust inimestele ja maastikele kirjutab Liene Jākobsone (lk 56). Aga selleks, et meid kannaks ja koondaks hirmu asemel veel rõõm, nauding ja uudishimu, on oluline tajuda ka Baltimaade teisi ühisosi ja iseärasusi. Koos laulmine on üks suur jagatud narratiiv: „Kolm tähte. Kolm õde. Kolm laulupidu.“ Ja kolm sümbolehitist. Karli Luik arvab, et Läti uue laululava indeksiaalset arhitektuuri võiks nimetada boreaalseks postmodernismiks (lk 28). Kui küsisime arhitektidelt iseloomulike Balti ruumide kohta, toodi esile valdavalt kaldapealseid, puualuseid, heinakuhjasid ja teisi hajusalt määratletavaid ruumiolukordi (lk 10). Avarus, hägusad piirid, ebamäärased lõpud ja algused – Baltimaade olustiku võlu ei ole lihtne tabada. Aga nagu ütlevad Reinis Salinsi sõnutsi lätlased: „Katram savs stūrītis“ („Igaühel on oma nurgake“). Laura Linsi, peatoimetaja Madli Kaljuste, toimetaja ENG Estonian Architectural Review Maja, 1-2025 (No. 119) Baltic Extra Estonia, Latvia, and Lithuania, collectively known as the Baltics, are three small countries that most of the world finds pretty much indistinguishable. As a geopolitical term, ‘the Baltics’ took root only in the 20th century. The more distant past and cultural history of the three countries differ on several levels. Perhaps it is namely in defiance against externally imposed homogenising simplifications that we tend to turn to more distant places for inspiration and view local trends and tendencies as something confined only to national borders. However, anxious times encourage unity, urging us to discover and interpret our identity instead of letting others define us. Attempts at self-definition are reflected in the re-introduction of the coats-of-arms of Baltic German noble families to the walls of the Estonian Statehood House in Tallinn (p. 100) as well as in neutralising the dirty realism of the 2000s in the Contemporary Art Centre in Vilnius (p. 84). The three countries are geopolitically peculiar: Estonia, Latvia, and Lithuania are the only former members of the Soviet Union (having been occupied after the Second World War) that belong to both the European Union and NATO today. The eastern border of the Baltics is simultaneously that of the EU and of the democratic world. Francisco Martínez describes life on the border as that of living on the edge, where differences but also contacts are intensified (p. 64). The physical realities of this state of affairs – fences, Czech hedgehogs, concrete blocks – and their impact on people and landscapes is discussed by Liene Jākobsone (p. 56). In order to be carried and consolidated not only by fear, but also joy, pleasure, and curiosity, it is important to perceive other Baltic commonalities and peculiarities. A big narrative we share is that of singing - ‘Three stars / Three sisters / Three song festivals’. And three symbolic buildings. Karli Luik suggests that the indexical architecture of the new Latvian song festival grounds could be called boreal postmodernism (p. 28). When we asked architects in the region about Baltic spatial features, we mostly heard of cliff-lined shores, shading canopies, haystacks, and other loosely defined spaces (p. 10). Wide breadth, blurred boundaries, ambiguous endings and beginnings – the charm of the Baltic condition is not easy to grasp. But as Latvians say, per Reinis Salins: ‘Katram savs stūrītis’ (‘Everyone has their own corner’). Laura Linsi, Editor-in-chief Madli Kaljuste, Editor