Londoni rongireisijate kirjutamata seadus ütleb, et kaasreisija kõnetamine on surmapatt. Kui oled kellegagi koos aastaid tööle ja tagasi sõitnud, tohid talle parimal juhul noogutada. Väga äärmisel juhul naeratada. Naisteajakirjas lugejakirjadele vastav Iona teab seda väga hästi. Kuid kui vastaspingil istuv mees viinamarja hingetorusse tõmbab ja lämbuma hakkab, on Iona sunnitud teistelt vagunis viibijatelt abi paluma. Ühest reeglirikkumisest kasvab välja terve reeglirikkumiste jada, millest kokkuvõttes ei lähe kellegi elu halvemaks. Rongireisi tabud viinamarjaintsidendiga murtud, hakkavad Iona lemmikvaguni reisijate elud üha tihedamalt põimuma. Peagi avastab eripalgeline seltskond, kus mitte kõik suhted pole alanud pingevabalt ja sõbralikult, et igaüks neist vajab ajakirja ekstsentrikust „nututädi“ abi oma probleemide lahendamisel. Tema ootamatu kadumine tavapäraselt marsruudilt liidab neid veelgi. Clare Pooley on meie lugejale tuttavaks saanud raamatuga „Tõeprojekt”. See oli tema debüüt ilukirjanduses ja jõudis New York Timesi bestsellerite hulka. „Viienda platvormi rahvas” on tema teine romaan. Enne täiskohaga kirjanikuks hakkamist töötas Clare kakskümmend aastat reklaamimaailmas ja ta peab Sober Mummy nime all populaarset blogi „Mummy was a Secret Drinker“.