Väljaanne tutvustab rahvalaule ja pillilugusid, mis olid käibel ajaloolisel Viljandimaal 19.–20. sajandi vahetusel. Enamus regilaule püsis perepärimusena. Need sisaldasid poeetilisi sõnumeid lapsepõlvekodust, mõisaajast, loodusest, laulust ja laulmisest. Domineerisid uuemad, lõppriimilised laulud, kus jutustati sõdadest ja muudest ajaloosündmustest, külaelust ja inimestevahelistest suhetest. Populaarsed olid ringmängu- ja tantsulaulud, ballaadid ja armastuslaulud. Levis laulmine pillide saatel. Tantsu saatis peamiselt lõõtspill, kokku mängiti viiulit, kandleid, lõõtsa ning erinevaid kõla- ja rütmipille. 20. sajandi 70. aastatel muutusid sellised ansamblid, mida kogumikus esindab Tõrva kapell Jauram, taas populaarseks, esinedes nii kontserdil kui tantsu saateks.