Kristi Salve teadlasetee sai alguse 1968. a., mil ta asus tööle toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris Tallinnas, aastast 1971 töötab Salve Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas Tartus.
Eesti folkloori ning meie lähemate keelesugulaste, vepslaste ja liivlaste omakeelse pärimuse käsitlemise kõrval on Salvel jagunud huvi ja teadmisi ka muude naabrite ja naabrusprobleemide suhtes. Nimetagem meie lõunanaabreid lätlasi ja nende folkloori ning sellesse suunda jäävaid ajaloolisi eesti keelesaari.
Ta on pööranud tähelepanu paljudele folkloorižanritele: rahvaluule lühivormidele oma mitmekesisuses, vanematele ja uuematele rahvalauludele, itkudele, muinasjuttudele, tema huvi on pälvinud muistendid ja memoraadid, kalendripärimus ning kõik usundi ja kombestikuga haakuv… Samuti on Kristi Salve tegelnud arhiveeritud pärimusega (korrespondentide saadetised, välitööpäevikud).
Kogu sellest mahukast uurimistööst annabki väikese ülevaate käesolev raamat.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.