Selles raamatus on kimp meenutusi ühe tavalise eesti tüdruku lapseeast ning neiuks sirgumise aastatest. Möödunud aegade ja olustiku hõngu lisavad lapsepõlves kuuldud ja mällu talletatud lähedaste ja kaasteeliste – ema, isa ja vanavanemate meenutused möödunud sajandi algusaastatest, Eesti Vabariigi aegadest kahekümnendatel - kolmekümnendatel, ärevatest neljakümnendatest ja sõja-aastatest. On värvikaid lehekülgi esivanematest, lähedastest sugulastest ja sõpradest kellega autor ja tema perekond tihedalt suhtles.
See on perekonnakeskne raamat lapsepõlvekodust vaiksete tänavate ja rohtaedadega Tallinna Kassisaba asumis, aga ka linnalapse elamustest suviti maal. See on meenutusrännak käidud radadel koolieeliku muretutest päevadest kuni esimeste tegusate aastateni.
Raamat räägib autori ema silmade läbi nähtuna ka sõjaeelse Eesti elust ja ühe maatüdruku kohanemisest linnaeluga. Teos on haarav ülevaade 1940.-1950. aastate Eesti elust-olust okupeerijate võimu all, tollasest pere- ja tööelust, koolimiljööst ning lülitumisest igapäevaellu. On põnevaid lehekülgi sellest, mis kujundas tollal elanud ja tegutsenud inimeste kohati vägagi karmi saatust. Lapsepõlve-aastad polnud ainult heleroosad, on ka kurbi lehekülgi.
Meenutatakse õpiaega ja seda, kuidas lustiti koolipidudel ning mida endast kujutas osalemine 1958. aastal tegutsemist alustanud Eesti Raadio Noorte Reporterite Klubis ja tolleaegses Noorte Autorite Koondise. On lehekülgi Eesti Raadio toimetuste igapäevaelust.
Väga oluline on teada ja arvestada, kust aegade sügavusest on pärit juured ja geenid, mis mõjutavad igaühe kujunemist. Need, kes oma elu algusaegadesse suhtuvad üleolevalt, et see on olnud periood, kust pole midagi meelde jäänud, kus pole midagi olulist toimunud, kus neid ei ümbritsenud mäletamist väärivad inimesed, petavad ennast. Nende teadmata saadab lapsepõlv neid kogu elu. Sõna lastetuba ütleb iga inimese kohta väga palju.
„Rohtunud aegade radadel” leheküljed on endastmõistetavalt kohati väga subjektiivsed. Kuid konkreetset kohta ja olustikku käsitlevad meenutused on seejuures tugevalt ajaloohõngulised. Kirja on pandud killuke eestlaste maa sündmusi ja toiminguid, nagu need on nähtud läbi ühe konkreetse sinise silmapaari.