Esseerubriigis arutlevad Kaarel Vanamölder ja Urmas Klaas omaaegse Tartu linnapea Karl Luige elu ja tegevuse näitel, millist omapära peidab endas Tartu linn. Mihkel Mäesalu uurib, kas muinasaegse Tartu lõppu ja keskaegse Tartu algust on õige dateerida just 1224. aasta sündmustega. Reigo Rosenthal otsib vastust küsimusele, kuidas ja mil määral osalesid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamises Nõukogude Liidu eriteenistused. Dokumendirubriigis esitleb Ago Pajur raportit, mis annab ülevaate 1924. aasta 1. detsembri sündmustest Lasnamäe lennuväljal – ainsas paigas, kus riigipöörajatel õnnestus pikemalt peremeest mängida. Fotonurk toob lugejate ette kimbukese pilte 1924. aasta detsembrimässu tagajärgedest. Filosoofia rubriigis uurib Roomet Jakapi, kuidas on analüütilised filosoofid käinud ümber filosoofia ajalukku kuuluvate tekstidega. Triinu Ojamaa toob Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist lugejate ette vendade Harald Keilandi ja Ilmar Malini kirjavahetuse üle raudse eesriide. Tartu ajaloole pühendatud rubriigis vaatleb Ken Kalling, kuidas ja millal jõudis tartlaste kodudesse puhas kraanivesi. Arvustuste rubriigis võtab Tiina-Mall Kreem vaatluse alla raamatu „Ajalugu piltides“, Tiina Kala Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajungi koostatud kogumiku Taani ja Eesti ajaloost keskajal ning Karl Hein tutvustab tänavu ilmunud kogumikku loomaajaloost. Varia rubriigis saab lugeda, kuidas kindralmajor Aleksander Tõnisson 1940. aasta kevadel Tallinna ülemlinnapeana linna elusloomaturgu väisas ning tagasivaadet sel suvel toimunud välisbalti kultuuripärandi konverentsile, mis oli sedakorda pühendatud 1944. aasta suurpõgenemisele Läände.