Tänavuse Tuna 2. numbris arutleb Cornelius Hasselblatt nõukogude nostalgia üle Stefan Zweigi kurikatkuks nimetatud natsionalismi ja praeguse Venemaa marurahvuslusest ajendatud tapjaliku agressiooni seoses. Ajakirja pikemate käsitluste rubriigis vaatleb Anu Mänd Eesti ja Soome kunstisidemeid keskajal, Hannes Korjus kirjutab Rainise Castagnola-aja ülestähendustest, Toivo Kikkas analüüsib rahvuslikku propagandat 1920. aastate Eestis major Richard Maasingu käsitluses, Mann Loper tutvustab Eesti rahvusliku kasvatuse kongresse 1927. ja 1935.
aastal ning Indrek Jääts annab ülevaate Eesti etnograafide Vadja välitöödest 1942. ja 1943. aastal.
Dokumendi rubriigis avab Toomas Karjahärm Balti-teema algatajaid ja toetajaid Venemaa riigiduumas 1906–1917, Ranno Sõnum tutvustab sõjakooli ründamist kommunistide riigipöördekatses 1. detsembril 1924 ning Peeter Kaasik valgustab metsavendade kajastusi väliseesti ajakirjanduses 1940.–1950. aastail.
Lisaks saab Tuna veergudelt teadmise Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva tähendusest Janika Kronbergi sulest, Marju Lepajõe filoloogilistest vallatustest Ojanurme koolkonna kokkutulekuil Kristi Metste käsitluses ning kahest sisukast arvustusest Ea Janseni mälestusteosele Anu Kannikese ja Kersti Lusti vaates. Lõpetuseks kirjeldab Paavo Kivine Georg Lurichi raamatu saamislugu ja Ivi Tomingas näitab pildikeeles valikut nõukogude aja argielust.